Jaak Nõlvaku bibliograafia

Esialgsed kogemused töötamisest TA Geoloogia Instituudis laborandina pärinevad 1962. aasta sügisest kuni 1963. sügiseni. Töö jätkus samas alates 1966 aastast ja on kestnud erinevatel ametikohtadel tänini. Tartu Riikliku Ülikooli lõpetasin füüsilise geograafia alal 1974. a, geoloogia magistrikraadi kaitsesin samas 1992. a. ja loodusteaduste doktorikraadi Tallinna Tehnikaülikoolis 2002. a.

Alates 1966. aastast alustasin geoloogilist uurimistööd Dr. R. Männili ja Dr. R. Einasto juhendamisel Keskordoviitsiumi kivimikihtidest mõnede makrolitoloogia tunnuste, eriti aga mikrofossiilide leviku osas, millest ka esimene publikatsioon: Nõlvak, 1972,  LUS Aastaraamat 61, 29-59, mis Prof. V. Jaanussoni (Rootsi) hinnangul „…olla üks tugevamaid kompleksseid detailuuringuid sõjajärgses Eestis“ (R. Einasto 2012, lk. 265). Jätkasin Ülemordoviitsiumiga. Edasised vene-, poola ja inglisekeelsed publitseeritud uuringud on hõlmanud mitmeid Ordoviitsiumi vanusega happekindlaid faunarühmi: kitiinikud, radiolaarid, lingulaadid, graptoloidid, melanoskleriidid jt, ning nende biostratigraafiat. Töö käigus on valminud säilimiskindel tuhandeid mikropreparaate sisaldav kollektsioon, mis on teadaolevalt üks suurimaid Ordoviitsiumi-aegseid kogusid maailmas ja mis on pärit unikaalsetest läbilõigetest ja puursüdamikest kogu Baltoskandiast, samuti Poolast, Ukrainast, USA-st jm. ning samuti on koostatud vastav mikrofotokogu.

Tänu uutele töökontaktide loomise ja publitseerimise võimalustele (pärast eriliste piirangutega 1970-1980-ndaid aastaid) suurenes inglisekeelsete, valdavalt kaasautoritega ühistööde arv, millest esiletõstmist on leidnud tööd, kus olulist osa on etendanud ka mikrofossiilide levikul põhinevad stratigraafilised järeldused: koos kaasautoritega Eesti Teaduspreemia – 2001 ja aasta parima teaduspublikatsiooni preemiad TA GI-s  – 1993; 1996; TTÜ GI-s  – 2006; 2007; 2010.

Kitiinik Baltochitina nolvaki Paris et Grahn, 1999.