Tagasi otsingusse
Grigorjeva, I., 2015

Effects of Volcanic Ash-falls on Chitinozoans: a Case Study of the Late Ordovician Kinnekulle Event Recorded in NW Estonia [Magistritöö. Juhendaja: O. Hints; kaasjuhendaja: G. Bauert]

Grigorjeva, I.
URL
Aasta2015
Pealkiri tõlgitudVulkaanilise tuha mõju kitiinikufaunale hilis-ordoviitsiumi Kinnekulle sündmuse näitel Loode-Eestis
KirjastusTallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut
Leheküljed1-55
Tüüpmagistritöö
Eesti autor
Keelinglise
Id31175

Abstrakt

Hilis-Ordoviitsiumi perioodile oli iseloomulik aktiivne vulkaaniline tegevus, millest annavad tunnistust merelistes settekivimites esinevad arvukad vulkaanilise tuha kihid – bentoniidid. Sellised kihid on olulised kronostratigraafilised markertasemed, neis sisalduvad püroklastilised mineraalid võimaldavad kihte radiomeetriliselt dateerida ning nad võimaldavad uurida kunagise merekeskkonna tingimusi ning vulkaanipursete mõju elustikule. Baltika paleokontinendil on kõige markantsemaks vulkaanilise tekkega kihiks Kinnekulle bentoniit, vanusega 454 mln a, mille paksus ulatub Eestis üle 0,5 m ja Skandinaavias üle 2 m- See unikaalne markerkiht on valitud Keila lademe alumise piiri kriteeriumiks. Tuvastatud on Kinnekulle tuhakihi settimise otsene mõju põhjaelustikule, eriti ostrakoodidele ja polüheetidele, kuid planktilistele organismidele on tuhasaju mõju hinnatud tagasihoidlikuks.

Antud töö eesmärgiks on selgitada Kinnekulle tuhakihi settimise võimalik mõju planktiliste kitiinikute kooslustele. Selleks uuriti mikropaleontoloogilisi proove Kinnekulle bentoniidi alustest ja pealsetest kihtidest Põõsaspea rannikupaljandis, mis on üks kahest antud kihi paljandist Eestis. Lahustusmeetodil koguti 24 proovist üle 2000 kitiiniku, mis määrati ning loendati. Kokku tuvastati 23 liigi esindajad. Vahetult Kinnekulle kihi peal tuvastati märgatav kitiinikufauna muutus, mis väljendub mitmekesisuse  languses, arvukuse hüppelises suurenemises ning Euconochitina ja Desmochitina massesinemises. Muutused viitavad stressirohkele keskkonnale ja on seostatavad vulkaanilise tuha otsese või kaudse mõjuga. Tuhasaju mõju kitiinikufaunale on tuvastatav Kinnekulle kihi peal u 0.3 m ulatuses, mis vastab olulistele muutustele ostrakoodifaunas. Erinevalt ostrakoodidest ükski kitiinikuliik siiski sündmuse mõjul välja ei surnud.

Olulise avastusena tuvastati Põõsaspea läbilõikest u 0,7 m Kinnekulle bentoniidist kõrgemal biotsonaalne liik Angochitina multiplex. Enamikus varasemalt uuritud läbilõigetes esineb see liik vahetult Kinnekulle kihi peal. Käesolev leid võib viidata A. multiplex’i diakroonsusele või settekompleksi lünklikkusele.

Kokkuvõttes võimaldas antud töö tõestada gigantse vulkaanipurske mõju kitiinikufaunale, olles esimene sellelaadne kvantitatiivne uuring maailmas. Töö tulemusi on võimalik kontrollida teistes paljandites. See lubaks paremini eristada vulkaanipurse otseseid ja kaudseid mõjureid ning elustiku arengu pikaajalisi trende.

Viimati muudetud: 29.11.2021
KIKNATARCSARVTÜ Loodusmuuseumi geokogudEesti Loodusmuuseumi geoloogia osakond
Leheküljel leiduvad materjalid on enamasti kasutamiseks CC BY-SA litsensi alusel, kui pole teisiti määratud.
Portaal on osaks teadustaristust ning infosüsteemist SARV, majutab TalTech.
Open Book ikooni autor Icons8.