Karinu lubjakivi karjäärist kõrvaldatava vee uuring [Bakalaureusetöö. Juhendaja: M. Orru]

Antud bakalaureuse lõputöö põhjal leidis autor, et Karinu karjäärist kõrvaldatava vee kvaliteet on kokkuvõttes hea. Välitööde käigus kogutud analüüsiproovide tulemused jäid kõik alla nii vee erikasutusloast kui ka ’’Joogivee tootmiseks kasutatava või kasutada kavatsetava pinna- ja põhjavee kvaliteedi- ja kontrollinõuded’’ Sotsiaalministri 2. jaanuari 2003. a määruse nr 1 lisa 2 poolt kehtestatud piirväärtustele. Küll aga tasuks edaspidi jälgida lahustunud hapniku
sisaldust ja pH-d, sest alates 2016. a teisest poolest oli märgata antud näitajate muutusi.

Samuti analüüsiti Karinu asula ja Lembitu talu puurkaevudest võetud proovide laboratoorseid tulemusi ning leiti, et Karinu asula puurkaevu vesi vastab eelnevalt mainitud seaduse kvaliteediklassile I ning on heade näitajatega. Lembitu talu puurkaevu vesi oli kvaliteedilt veidi halvem, kuid vastas siiski enamjaolt kvaliteediklassile I. Ainult vee hägususe väärtus jäi kvaliteediklassi II ning seetõttu on soovitav antud puurkaevu vesi enne tarbimist filtreerida.

Kõrvaldatava vee hulk aastatel 2007 – 2016 jäi vahemikku 624 000 – 1 169 800 m3/a ja oli kordades väiksem lubatud ülemmäärast ning sealhulgas olid kvartalite tulemused normi piires.

Analüüsitavate andmete põhjal leidis autor seose kaevandatava maavara ja kõrvaldatava vee hulga vahel. Selgus, et mida rohkem maavara kaevandada Karinu karjäärist, seda väiksem on kõrvaldatava vee hulk ühe kaevandatud kuupmeetri maavara kohta. Eriti selgelt ilmnes see
juhtudel, kui kaevandatava maavara kogus oli suurem kui 97 000 m3.

Uuriti sademete osakaalu suurust karjääris kõrvaldatava vee hulgast ja leiti, et perioodil 2007–2016 oli see keskmiselt 32%, kõikudes vahemikus 23–43%. Autor arvutas välja, palju on vihmavee eest makstud vee erikasutustasu uuritaval perioodil ning sai selleks summaks kokku 40 056 €, mis teeb aastas keskmiselt 4006 €. Arvestades eelnevalt välja toodud keskmist protsenti (32%), on see suhteliselt suur.

Karjääri valgla pindalaks kujunes 6,25 km2 ning leiti karjääri põhjavee liikumise suunad. Põhjavee hüdroisojoontest kujunes välja, et Karinu karjääri ümbruse põhjavesi liigub kagu ja edela suunas ning suurem osa läheb just kagu poole voolates Metsla karstialale, kuhu pumbatakse osa Karinu karjäärist kõrvaldatavast veest. Keeruline on prognoosida, kuhu liigub vesi sealt edasi, seetõttu soovitab töö autor välja selgitada vee edasise liikumise suunad, et saada teada, kas Metsla karstialasse suubuv vesi võib leida tagasitee Karinu karjääri või mitte. 

Abstract

The purpose of this thesis is to analyse the quality of the water removed from Karinu limestone quarry. Based on the samples, taken during the fieldwork, the results showed that the water quality is good. However, there was a slight deterioration in pH and dissolved oxygen levels during the second half of 2016. It is recommended to closely monitor them in the future.

The laboratory analyses samples were taken from Karinu village’s and Lembitu farm’s water well. All the results from Karinu village’s were good and responded to the quality class I. Lembitu farm’s had a little bit lower quality and the cloudiness responded to the quality class II, other than that everything else was quality class I.

The amount of water removed from the Karinu limestone quarry during the period 2007-2016 was between 624 000 – 1 169 800 m3
/y, which was multiple times less than the allowed maximum.

Based on the analysis of data the author established that the more mineral is extracted from Karinu quarry, the less water is needed to be removed per 1 m3 mineral. It occurred especially when the mined mineral amounts were greater than 97 000 m3.

The average percentage of rainfall from removed water during the period of 2007–2016 was 32%, fluctuating between 23–43%. It was also calculated how much tax was paid for special use of water during that period for the rainfall and the result was 40 056 €, which makes average 4006 €/y.

The directions of the flow of groundwater were modelled and it showed that the groundwater is moving to South-East and South-West from Karinu quarry and most of it flows to Metsla sinkhole. However it is difficult to predict where the water goes next from there and it is recommended to do an additional research for that.