Tagasi otsingusse
Libman, D., 2017

Tootmisjääkide kasutamine uute toodetena lubjakivi kaevandamisel Väo karjääri näitel [Bakalaureusetöö. Juhendaja: T. Tomberg, kaasjuhendaja: B. Oks]

Libman, D.
URL
Aasta2017
Pealkiri tõlgitudUsage of limestone fines as new products using Väo quarry as example
KirjastusTallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituut
Kirjastuse kohtTallinn
Leheküljed1-33
Tüüpdiplomitöö / bakalaureusetöö
Eesti autor
Keeleesti
Id34110

Abstrakt

Lubjakivi purustamise killustikuks, on protsess mis toodab 30-50% sõelmeid, millele kahjuks, viimase kümne aasta jooksul ei ole nõudlust. See on tingitud sellest, et need sõelmed (liiva-killustiku seguna) sisaldavad palju peenosist ning savifraktsiooni, mis oluliselt halvendab selle toote kvaliteeti ning sellega ka ostuhuvi. Sõelmeid seetõttu kogutakse eraldi ladudesse, et hiljem, teadmata ajal, turustada. Antud probleem ei esinenud ainult Paekivitoodete Tehas OÜ ettevõttel, mille näitel on lõputöö tehtud. Kuid see siiani esineb teistel kaevandusega tegelevatel ettevõtetel. Selle töö eesmärk oli uurida otstarvet ja kasulikkust tootmisprotsessis tekkivate sõelmete kasutamisel uute toodetena lubjakivi kaevandamise protsessis. Uuritud sai sõelmete tekkimist tootmisprotsessi erinevates staadiumides, ning võimalusi nende vähendamiseks. Sõelmeid vähendada pole võimalik, kuid neid saab rikastada spetsiaalsetel seadmetel ja turustada neid uute toodetena. Sõelmete rikastamine on keskkonda säästev tootmisprotsess. Selle protsessi käigus ei teki rohkem tolmu, kuna tegu on vett kasutava tehnoloogiaga. Karjääri vee korduvkasutamine tähendab seda, et tagasi loodusesse seda tagasi ei pumbata. Pesemisseadmetel on võrreldes purustitega oluliselt väiksem müratase. Kõik sõelmed, mida toodetakse karjääris, saab läbi töödelda ning turustada.
Töötlemisprotsessis saadud paeliiva ja pestud killustikku on võimalik kasutada väga efektiivselt teede ehituses ning täitematerjalina. Ümbertöödeldud peenosiseid saab kasutada prügilate aluskihina hüdroisolatsiooniks, mis takistab kahjulike ainete sattumist põhjavette. Samuti kahjulike heitgaaside kinnipidamiseks elektrijaamades. Majanduslikust seisukohast annab jääkide vaba tootmine ettevõttele rohkem võimalusi oma toodangu realiseerimiseks tõstes kasumit mitmekordselt. Ainuüksi paeliiva-killustiku segu on hetkel väga nõutud produkt teedeehituses. Paeliiva ning pestud killustiku eest ei pea ettevõte maksma riigile keskkonnamakse, kuna enne CDE ja CAB liinide avamist olid need maksud juba makstud. See võimaldab müüa materjali odavama hinnaga ning annab rohkem kasumit. Oluline on ka killustiku segude tootmine koos paeliivaga. Need segud on odavamad võrreldes tavaliste ridakillustiku segudega. Lisaks teedeehitus selliste segudega on kiirem ning tee aluspinna tugevus palju suurem.

Abstract

This thesis is written to analyse limestone fines and residue usage as new products which are produced during limestone mining and gravel manufacturing. During mining process, fines are produced also. In this thesis, fines (0-4 mm), washed gravel and fine particles (0-0,063 mm) new usage options are inspected. In Estonia, fines and residue are used mostly in quarry recultivation process. Marketing options for 0-4 mm.fines can be used as limestone sand and gravel mixtures. But so far, possibility of using fine particles, has not been found and hereby residue-free production not achieved. Fines are being produced during whole process.Starting with limestone mining and finishing with gravel manufacturing. This thesis also looks at new products quality, fines usage on Estonian market. Moreover, economic aspects are examined. Literary sources and Paekivitoodete Tehas OÜ company materials are used in this thesis. Väo quarry is being used as sample manufacturer. Novelty of this work lies in limestone fines usage and its analysis, which provides variety of new
ways. 

Viimati muudetud: 12.11.2021
KIKNATARCSARVTÜ Loodusmuuseumi geokogudEesti Loodusmuuseumi geoloogia osakond
Leheküljel leiduvad materjalid on enamasti kasutamiseks CC BY-SA litsensi alusel, kui pole teisiti määratud.
Portaal on osaks teadustaristust ning infosüsteemist SARV, majutab TalTech.
Open Book ikooni autor Icons8.