Põhja-Eesti ehitusmaterjalide (liiv, kruus) mäeeraldiste kaevandamismahtude analüüs [Magistritöö. Juhendaja: M. Orru]

Magistritöös tehtud analüüsi tulemusel selgub, et Põhja-Eestis (Harju-, Lääne-Viru-, Rapla-, Järva maakond) asub kokku 126 liiva- ja kruusakarjääri, millest 28. (22%) ei ole viimase viie aasta jooksul kaevandatud või on kaevandamistegevus peatatud. Kaevandamisõiguse tasu arvutamisel arvestati 18 riigimaal asuvat karjääri, mille tulemusel selgus, et kaevandamine peatamisest või mittealustamisest on aastatel 2010-2015 riigil kokku laekumata jäänud kaevandamisõiguse tasu 1,77 miljonit eurot, sh 0,23 miljonit eurot riigieelarvesse ning 1,54 miljonit eurot kohalike omavalitsuste eelarvesse. Arvestades aastatel 2010-2015 riigieelarvesse kõigi maavarade pealt üle Eesti laekunud kaevandamisõiguse tasusid ning Põhja-Eestis laekumata jäänud tulusid, jäi riigil liiva ja kruusa kaevandamisest saamata 0,24%. Võrreldes Põhja-Eesti maakondade lõikes kõigi maavarade kaevandamise pealt laekunud kaevandamisõiguse tasusid jäi kohalikel omavalitsustel kokku saamata 3,8%. Kokkuvõtlikult on nende karjääridega Põhja-Eestis hõivatud 15,5 miljonit m3 liiva- ja kruusa maavaravaru.

Analüüsi tegemisel kasutatud küsimustiku tulemustes selgus, et peamiseks kaevetööde mittetoimumise põhjuseks on mäeeraldise seotus kindlate projektidega või nõudluse puudumisega antud piirkonnas. Mäeeraldised, kus kaevandamisluba on väljastatud peale 2013. aastat, on enamasti probleemiks kooskõlastuste puudumine ning nende aeganõudev protsess. Samuti võtab aega ettevalmistustööde tegemine, nt mäeeraldisele juurdesõidutee rajamine ning metsa raadamine ja paljandamine. Kaevetööde peatamise või mittealustamise suhtes ei ole kohalikust omavalitsusest kellelegi etteheited esitatud, seega kaevandajad otsest probleemi pole selles täheldanud.

Uurimustööga selgus, et karjääre, kus kaevandamine oli alustatud ning mäetööd peatatud on neli. Neid karjääre, kus hetkel kehtiva loa järgi ei ole kaevandamist alustatud on 24, sh neist seitse on vanad, osaliselt kinni kasvanud karjäärialad.

Töös jõuti järeldusele, et negatiivset keskkonnamõju need karjäärid ei avalda, kuna suuremas osas on mäeeraldised kaetud metsaga ning ajutiselt seisvates karjäärides on maavarast väljatud ala korrastatud.

Magistritöö autor soovitab antud töös saadud tulemusi ja välja töötatud metoodikat kasutada Keskkonnatasude strateegia koostamisel.

Abstract

The topic of this Master's thesis is ”Analyze of mining capacities in sand and gravel mining claims in Northern – Estonia”. Main objective is to identify the North- Estonian quarries where mining has not started in 2010-2015 or have stopped after a short time of mining. Thesis analyzed mining capacities, mineral resources remain unexcavated for state and local government loss of earnings, and the quarries impact to environment.

The thesis will be completed through the analysis, interviewing the developers and by visiting the quarries.