Harku, Ülemiste ja Kahala järvemuda kujunemine ja kasutamise võimalused [Magistritöö. Juhendaja: M. Orru]

Magistritöö raames täienes ülevaade järvemuda paksustest ning kogustest uuritavates järvedes. Harku järves oli järvemuda keskmine paksus 1,06 m ja varusid ligikaudu 1,43 miljonit m3. Ülemiste järves oli muda keskmine paksus 2,16 m ja järvemuda varusid oli umbes 13,84 miljonit m3. Kahala järvemuda oli keskmiselt 3,72 m ning varude suurus oli hinnanguliselt 12,87 miljonit m3.

Järvemuda keskmiste paksuste suurenemise alusel hindas magistritöö autor muda ladestumise kiirust. Harku järves võib muda juurde tekkida aastas maksimaalselt 3,1 mm ja Kahala järves 6,8 mm. Ülemiste järves ei olnud mõõdistatud puuraukude alusel 39 aasta jooksul muda juurde tulnud, seega ladestumiskiirus oli aastas nulli-lähedane. Ülemiste järves oli toimunud järvemuda tihenemine umbes 50 mm 39 aasta jooksul. Ladestumise kiirust mõjutab järve veekvaliteet, taimestiku rohkus (vetikad, pilliroog), sisse- ja väljavoolu hulk ning kas järve seisundit üritatakse parandada (näiteks reovete sissevoolamise takistamine).

Järvemuda kaevandamise võimalusi on väga palju. Üldiselt eelistatakse ja parim muda kaevandamise viisiks oleks hüdraulilise ehitusega pinnasepump. Selline süsteem on pideva töörežiimiga, mis aitab eemaldada rohkem materjali lühema ajaga. Kaevandamisel seguneb sette- ja veekiht vähem, mis takistab vee hägustumist. Lisaks on selline eemaldamine tunduvalt keskkonnasõbralikum kui tavalise ekskavaatori ja kopaga eemaldamine.

Põhilisteks muda töötlemise viisidena kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid: settetiigid, geotuubid, separeerimine, löökveski, DESET (veevaba muda tehnoloogia) või sellega sarnane süsteem. Praegu soovitakse Kahala järvemuda eemaldada pinnasepumba ja muda töötlemiseks plaanitakse rajada settetiigid. Settetiikide ja pinnasepumba süsteemi annaks kasutada ka Harku ja Ülemiste järve puhul.

Tuleks analüüsida ka DESET või sellele sarnase tehnoloogia kasutusele võtmist kui ühte ja sama seadet saaks Eestis mitmete järvede puhastamisel kasutada. Sellise süsteemiga ei peaks materjali jätma talvituma vaid saaks seda kohe kasutama hakata pärast järvest eemaldamist. Mudas olnud vesi puhastatakse ja juhitakse järve tagasi. DESET või sellega sarnane süsteem aitaks vähendada ajakulu järvesetete eemaldamiseks. Muda töötlemiseks vajalik maapind oleks väiksem ja seadme mobiilsus muudab järve igast küljest puhastamise palju lihtsamaks.

Järvemuda jaotatakse Eestis kasutusala järgi põlluväetiseks, lisasöödaks ja raviotstarbeliseks mudaks. Veel saaks muda kasutada prügila katmiseks, kaevandustes tagasitäitmiseks, ehitusalaselt, keemilistes töötlusprotsessides ja näiteks iluraviks (näomaskid, tselluliidi raviks). Harku järvemuda on raviotsarbel kasutamiseks liiga happeline ning Ülemiste, Kahala järvemudas leidub tahkeid osakesi näiteks liiva, teokarpe ja taimejäänuseid, mis võivad selle kasutamise inimestele ebamugavaks muuta. Soojusmahtuvus ja teised näitajad on raviotstarbeliseks kasutamiseks head, aga raviotstarbel ei soovitaks nende järvede järvemuda siiski kasutada.

Parema tulemuse andis kasvusubstraatide võrdlus, sest selle alusel võiks kõiki järvemudasid kasutada väetamiseks või näiteks turbamulla segude valmistamise koostisosana. Järvemuda efektiivsemaks kasutamiseks väetisena tuleks seda granuleerida või segada erinevates vahekordades turbaga. Rõhutada tuleks granuleeritud väetise keskkonnasõbralikkust, sest sademeveed ei kanna graanuleid põllult nii kergesti ära ja mineraalained lahustuvad ümbritsevasse pinnasesse järk-järgult. Setete eemaldamine järvedest ja kasutamine väetisena aitab muuta järvede eluiga pikemaks ning parandada veekogude üldist seisundit.

Abstract

The topic of this thesis is „Formation of lake mud at Harku, Ülemiste, Kahala and its possible use“. The specific task was to value Harku, Ülemiste and Kahala lake mud thickness (m), properties (color, consistency) and resources. Thesis author planned and organized lake mud measuring exploration and as well brought out last researches results to compare them with new collected data. This work analyzes lake mud deposition speed, mining and using possibilities. Also, the author suggests which methods and technologies would be effective to remove or process the lake mud of Harku, Ülemist and Kahala.