Täitmise pilootuuring Estonia kaevandustingimustes [Bakalaureusetöö. Juhendaja: J.-R. Pastarus]

Keskkonnasäästliku kaevandamise eesmärgil on vaja kadusid tervikutes vähendada. Kaeveõõnte täitmine põlevkivi aherainest ja tuhast toodetud betoonist tundub mõistliku lahendusena, sest lisaks kadude vähenemisele tingib see kaevandamisjääkide ladustamismaksude vähenemise. Tulevikus muutub kaevanduste täimine veelgi olulisemaks, sest kaevandamissügavus kasvab, samuti kasvavad kaevandamisjäätmete ladustamise maksud [41].

Käesolevas töös on vaadeldud kaevandustes teostatud täitmise ekspirimente ning eelnevat kogemust arvestades, olen välja pakkunud võimaluse täitmise pilootuuringu läbiviimiseks Estonia kaevandustingimustes. Uuringu meetodi kirjeldusel arvutasin välja tehistervikule osutatava survetugevuse mäemassivi poolt, samuti leidsin võimaliku täitmise protsendi. Lähtudes nendest andmetest on võimalik valida sobilik täitesegu uuringu läbiviimiseks. Pakutud uuring on vahepaelseks sammuks laborikatsetuste ja täitmise tehnoloogia rakendamise vahel Estonia kaevanduses.

Täitmistehnoloogia on rakendatav Estonia kaevanduse tingimustes, kuid vajab täiendavaid uuringuid. On olemas vastava survetugevusega segud, mis on võimelised kivinemisel tagama kaevanduse lae stabiilsuse. Kuid neid ei ole piisavas koguses katsetatud kaevandustingimustes.

Täiendavalt oleks vaja hinnata täitmise majanduslikku efekti, uurida, kas hetkel valitsevates tingimustes on kaeveõõnte täitmine majanduslikult otstarbekas või on kasulikum jätkata kaevandamisjääkide ladustamist maapinnale.