Kambriumi elurikkuse plahvatus ja Lükati kihistu pisikivistised Saviranna paljandis, Põhja-Eestis [Bakalaureusetöö. Juhendaja: O. Hints]

Kambriumi ajastul, 540-485 mln aastat tagasi, tekkis enamik tänapäeval laialt levinud loomariigi hõimkondadest. Seda elurikkuse kiire kasvu perioodi tuntakse Kambriumi evolutsioonilise plahvatuse nime all. Eestis on Kambriumi ajastu kivimid ja fossiilid hästi esindatud, kuid seni veel ebapiisavalt uuritud. Antud töö eesmärgiks on avardada teadmisi alam-Kambriumi elustikust Eesti alal Balti paleomeres. Selleks koguti ja uuriti orgaanilise kestaga pisikivistisi alam-Kambriumi Lükati kihistu läbilõikest Saviranna paljandis, Põhja-Eestis. Töös antakse ülevaade Kambriumi ajastust, kirjeldakse uuritud läbilõiget ning kasutatud metoodikaid. Töö tulemused näitavad, et kõige sagedasemad orgaanilise kestaga pisikivistised Lükati kihistus on akritarhid (ainuraksed vetikad), eriti perekonna Tasmanites esindajad. Lisaks esineb mitu liiki foraminifeere ning mitmesuguseid tundmatu päritoluga orgaanilisest materjalist kestade fragmente, niitjaid agregaate, kerakesi ja hambakesi. Võimalik, et viimati nimetatutest osa kuuluvad priapuliididele e kerakärssussidele, hõimkonnale, mida ei ole seni Eesti Kambriumi kivimitest kirjeldatud. Kolme mikropaleontoloogilise proovi võrdlus näitab, et pisikivistisi esineb sagedamini Saviranna paljandi alumises osas, mida iseloomustab ka trilobiidifragmentide suurem sisaldus. Saadud tulemused kinnitavad, et antud paljand on sobilik mikropaleontoloogiliste uuringute jätkamiseks ja laiendamiseks, kuid otstarbekas oleks rakendada meetodeid pisikivististe efektiivsemaks kontsentreerimiseks.

Abstract

During the Cambrian Period, 540-485 million years ago, almost all animal phyla we know today first appeared. This rapid growth in biodiversity is known as the Cambrian Expolsion. In Estonia, sediments and fossils of this age are well represented, but not yet thoroughly studied. Notably the Cambrian organic-walled microfossils have often been overlooked. The aim of this project was to collect and study small carbonaceous (organic-walled) microfossils from the lower Cambrian Lükati Formation from the Saviranna outcrop, northern Estonia, in order to provide new insights into regional biodiversity in Baltoscandian paleobasin.

The thesis review Cambrian paleogeography, stratigraphy and biotas, describe the studied outcrop section and methods that were used. Three micropaleontological samples studied revealed that the most common carbonaceous microfossils in the Lükati Formation are acritarchs, notably representatives of the genus Tasmanites. Additionally at least two species of agglutinating foraminiferans, small filamentous tubes and spheres, and fragments of shells of unknown origin were recovered. In addition the samples contained few small denticles that may belong to priapulid worms. This phylum has not been recorded from the Cambrian of Estonia before; however, more material is necessary to allow comparison with material from world-famous Cambrian fossil sites like the Burgess Shale in Canada. Comparision between the samples showed that microfossils are more common in the lower part of the Saviranna section, where also trilobite fragments are abundant. The study confirms potential for continuing and expanding micropaleontological work in the Saviranna outcrop, especially if efficient laboratory protocol will be applied.