Jõhvi magnetanomaalia uuringupotentsiaali hindamine

Käesoleva töö eesmärgiks oli hinnata Kirde-Eestis asuva Jõhvi rauamaagi leiukoha uuringupotentsiaali. Intensiivseima magnetväljaga lääneanomaalia alal rajati kaks üle 770 m pikkust kaldpuurauku, mis läbisid magnetiiti sisaldavat kivimkompleksi. Puuraukudes läbiviidud geofüüsikalise sondeerimise ja puursüdamikelt kogutud andmete põhjal koostati puursüdamike geoloogilised kirjeldused ning võeti proovid anomaaliat põhjustavate kivimite mineraloogiliseks ja geokeemiliseks iseloomustamiseks. Puuraugud avasid umbes 100 m paksust ja hinnanguliselt 500 kuni 600 m laiust subvertikaalset maagistunud tsooni, mis piirneb kristalse aluskorra pealispinnaga maapinnast umbes 240 m sügavusel ja ulatub enam kui 600 m sügavuseni. Peamine maakmineraal magnetiit levib koos rauasulfiididega valdavalt pürokseen- ja granaatgneissides. Fe₂O₃ sisaldus maagistunud proovides ulatus kuni 56.59%, kuid jäi keskmiselt 37.84% juurde. Maagistunud tsoon moodustub 70–80% magnetiiti sisaldavatest gneissidest ja 20–30% ümbriskivimitest. Tsooni iseloomustav raua keskmine sisaldus on 19–22%. Hinnanguline rauamaagi kogus, uuritud läänepoolsel anomaalial, on 38–46 Mt kinnitades varasemaid hinnanguid. Kogu Jõhvi magnetanomaalial leviv maagistumise ulatus võib maapinnast 1000 m sügavuseni arvestades olla vahemikus 270–540 Mt. Antud uuringuaruanne vastab rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedistandardi PERC (2021) nõuetele. Sellest lähtuvalt on aruandes avaldatud projekti käigus kogutud tulemused (Exploration Results) ning seatud Jõhvi magnetanomaalia standardi järgselt potentsiaalseks uuringuobjektiks (Exploration Target) koos soovitustega edasisteks tegevusteks.

Maavara: metallitoore; Andmed imporditud Geoloogiafondi APIst: https://fond.egt.ee/fond/egf-api/9552