Biogeokeemiline uuring Viljandi ja Tartu piirkonnas

Käesolevas töös on uuritud Pb, Zn, Mn, U, As, Se, Mo, Fe, Sr, Br, Y, Zr, Nb, Rb, Ti, Ni, Th, Cr ja V sisaldusi ja levikut Tartu ja Viljandi piirkonna pinnastes, turbas, jõelammi setetes, aedviljades ja teistes taimedes. Detailsemalt uuriti varem avastatud uraanianomaaliat Raudna jõeoru turbasoodes eesmärgiga täpsustada anomaalia levikut, elementide liikumist keskkonnas ja nende nähtuste keskkonnaohtlikkust. Tartu piirkonnast võeti 56 punktist kokku 120 pinnase, turba ja setete ning 32 köögivilja jt taimede proovi. Viljandi–Raudna piirkonnas võeti 26 punktist kokku 89 pinnase, turba ja setete ning 12 aedvilja proovi. Kraavidest ja allikatest analüüsiti 13 proovis uraani sisaldust. Tööde tulemusena selgus, et Tartu linna keskosa pinnastes on plii ja tsingi sisaldused kõrgendatud võrreldes looduslike pinnastega. Pliisisaldused siiski piirnormi tavaliselt ei ületa, välja arvatud ühes punktis Jaamamõisa linnaosas, kus sisaldus on ligi kümme korda üle piirnormi. Tsingi sisaldused seevastu on tihti kõrgemad kui piirnorm elutsooni pinnastes. Veidi kõrgendatud plii- ja tsingisisaldusi ilmnes ka Viljandi linna pinnastes, kuid piirnormi nad ei ületanud. Jõelammide turbas ja teistes setetes kaasnevad U anomaaliatega ka As, Se, ja Mo anomaaliad. Need anomaaliad ilmnevad turbaläbilõigete alumistes osades, vähemal määral pinnastes, taimedes ja veeproovides, ning koonduvad Viljandi–Raudna piirkonnas kaarekujulisse umbes 200 m laiusesse ja 5 km pikkusesse vööndisse. Selle, autori poolt 2002. a. väljaeraldatud vööndi levik Viljandi järveotsa piirkonnas leidis käesolevas töös kinnitust. Maksimaalsed uraani, arseeni ja molübdeeni sisaldused küündisid seal 200 g/t, mis on võrreldav sisaldustega Sillamäe piirkonna diktüoneemakildas. Tartus eraldus välja suurte uraanisisaldustega 800 m laiune vöönd Emajõe lammisetetes vahemikus Arukülast kuni Vana-Peetri kalmistuni põhja pool Emajõge ja Eesti Maaülikooli dendropargi piirkonnas lõuna pool jõge. Uraanisisaldus turbamulla alumistes kihtides küünib siin isegi kuni 340 g/t. Elementide ebaühtlane pindalaline levik osutab aluspõhjalisele elementide anomaaliale Devoni kivimites, millest nad on põhjavetega turbasse, taimedesse ja pinnasesse välja kantud. Raskemetallide sisaldused nii Tartu kui ka Viljandi aedviljades olid valdavalt väiksemad kui lubatud piirnormid toiduainetes. Ainult ühes punktis Tammelinnas Riia mnt. läheduses ületas pliisisaldus õuntes piirnormi. Kõrge uraanisisaldus mõõdeti nõgesejuurtes Emajõe lammilt punktis T-58. Pinnase radoonisisalduse mõõtmised suuremate uraanianomaaliate kohal üllatuslikult ei näidanud kõrgendatud sisaldusi. Seetõttu võib esialgselt järeldada, et uraani suuremad sisaldused turbas otsest keskkonnaohtu radooni imbumise teel hoonetesse ei põhjusta. See järeldus vajab kontrollimist radooni mõõtmistega hoonetes, mis paiknevad kõrgendatud uraanisisaldusega vööndites. Väljaselgitamist vajab keskkonnaohtlike elementide allikas, kust nad põhjavetega kanduvad lammisetetesse, ja kontrollimist uraani- ja arseenisisaldused Tartu linna joogivees.