Geoloogiline süvakaardistamine Nõva-Haapsalu piirkonnas mõõtkavas 1:500 000 (topoalusel 1:200 000) 1985.-1987. a.
| Aasta | 1987 |
|---|---|
| Pealkiri originaal | Отчёт о глубинном геологическом картировании площади Ныва-Хаапсалу (Северная Эстония) м-ба 1:500 000 (на топооснове 1:200 000) |
| Kirjastus | Geoloogiafond |
| Number | EGF:4259 |
| Tüüp | aruanne |
| OpenAccess | |
| Eesti autor | |
| Id | 39977 |
Abstrakt
Kaardistamine toimus 1180 km²-l, aluskorra sügavus 170-320 m. Puuriti 20 puurauku, mis ulatusid aluskorda 27,9-135,5 m. Viidi läbi karotaaž, profiilsed gravi- ja magnetomeetrilised tööd, aero- ja kosmofotomaterjalide dešifreerimine, kompleksne kivimite proovimine, geoloogilis-petrograafilised, petrofüüsikalised, geokeemilised, röntgenostruktuursed uuringud, veeproovide võtmine. Koostati geoloogilised, metallogeenilised aluskorra kaardid, kvaternaarieelsete setete kaart, struktuurikaart, vendi, kambriumi ja ordoviitsiumi lademete ning kihistike litofatsiaalsed kaardid mõõdus 1:200 000, geoloogilis-geofüüsikalised läbilõiked M 1:50 000 ja 1:100 000. Aluskorras eraldati välja Lääne-Eesti arheosoiliste metabasiitide ja paragneisside plokk, metagabro massiivid, Taebla postkinemaatiliste porfüürilaadsete kaaliumgraniitide massiiv, pikaajaliste murrangrikete vööndid. Selgitati välja rida geokeemilisi anomaaliaid: Ti, P, Cu, Ni, Sn, W, Nb, U ja prognoossed mineralisatsioonitüübid: titaan-fosfor ja vask-nikkel gabroidides ning amfiboliitides, molübdeen postkinemaatilistes graniitides ning uraan sügavate murrangute ja granitisatsiooni vööndites. Uuritud alale on iseloomulik 5-7 m paksuse diktüoneemakilda levik.