Tagasi otsingusse
Unt et al., 1994a
Saaremaa Tagaranna õhutõrje raketiväeosa territooriumi keskkonnakahjustuste aruanne
Unt, L., Mõttus, V., Zhitnikova, I., Shapovalova, G.
Aasta | 1994 |
---|---|
Kirjastus | Geoloogiafond |
Number | EGF:4843 |
Tüüp | aruanne |
OpenAccess | |
Eesti autor | |
Id | 40549 |
Abstrakt
Käesolev uurimistöö on teostatud Eesti Geoloogiakeskuse keskkonnageoloogia osakonna poolt Eesti Keskkonnauuringute Kesklabori tellimisel vastavalt lepingule 5. aprillist 1994. a.
Välitööd teostati 20. mail 1994. a.
Välitöödega fikseeriti 25 keskkonnakahjulikku objekti, sh. 6 objekti ohustavad põhjavett. Need on käimlad, sealaut, prügiaugud ja sulgemata puurkaevud.
Õlireostus on täheldatav autoparklas ja mootorikütuse laoplatsil. Reostatud pinnast on ca 700 m².
Raua ja terasemurd on koondatud 4 kohta, mille pindalaks on hinnatud 2110 m² ja massiks 27 tonni.
Maapinna kahjustusega on tegemist 9 objekti puhul. Need on betoonist ja mullast ehitatud punkrid, varjendid ja raketi stardiväljakud. On teisaldatud ca 3600 t mulda. Objektidealune pindala on 2620 m².
Kasarmu ümbrus pindalal 1200 m² on risustatud segaolmejäätmetega.
Raskemetallidega on saastatud katlamaja ümbrus ning transpordiga seotud objektid. Plii kontsentratsioon pinnases ületab foonilise sisalduse 5-10 korda ja tsink 4-20 korda pidalal umbes 4500 m². Saastunud pinnase mass ületab 2000 tonni. Raskemetallide kõrgendatud sisaldus täheldati ka stardiväljaku ees. Pb ja Zn kontsentratsioon pinnases ületab siin foonilise 4 korda. Saastunud on umbes 700 m² pinnast.
Kõrgendatud radioaktiivsust ei täheldatud üheski vaatluspunktis.
Märkused
Tellija: Keskkonnauuringute Kesklaboratoorium; Uuringu läbiviija: Geoloogiakeskus; Andmed imporditud Geoloogiafondi APIst: https://fond.egt.ee/fond/egf-api/4843
Viimati muudetud: 3.4.2022