Eesti NSV territooriumi gravimeetrilised uurimised. Uurimistööde tulemused Kesk- ja Kagu-Eestis 1954. aastal

Käesolev töö kuulub suurema töö koosseisu, mille käigus on ette nähtud kogu Eesti maa-ala gravimeetriline uurimine eesmärgiga välja selgitada kristalliinse aluskorra seaduspärasusi. Praeguseks ajaks on gravimeetriliselt mõõdistatud 60% Eesti alast. Käesolevas töös käsitletakse 1954.a. teostatud gravimeetrilisi töid Kesk- ja Kagu-Eesti majandusgeograafilises rajoonis Mustvee, Kallaste, Räpina, Tartu, Põlva, Tapa, Väike-Maarja ja Põltsamaa lähistel. Kokku mõõdistati 7300 km²-line maa-ala, gravimeetrilisse võrku lülitati 480 uut gravimeetrilist punkti. Uuritud alal avastati ja kontuuriti 5 gravitatiivset struktuuri: Tartu - Laeva, Lohusuu, Tamsalu - Kadrina, Endla - Kallaste ja Järva-Jaani - Kurtna. Raskusjõu anomaaliate interpreteerimiseks kasutati 3 kivimite tihedusgruppi: 2,60 g/cm³, 2,75 g/cm³ ja 2,95 g/cm³. Gravitatiivsete anomaaliate interpreteerimiseks eraldati nad üld- ja regionaalvälja gravitatiivseteks anomaaliateks, kasutades selleks mitmete autorite meetodeid. Tööde tulemusel jaotati antud ala piirkondadeks kivimite tiheduse järgi ning leiti uuritava ala kivimite jaotuse seaduspärasus. Püstitati oletusi Eesti kristalliinse aluskorra kivimite struktuuri kohta. Leiti, et aluskorras valitsevad arhailised kivimid; proterosoikumi kuuluvad ainult suured kerged graniidimassiivid. Näidati, et Eesti ala kristalliinse aluskorra arhailised kivimid kuuluvad tõenäoliselt ürgsete Svekofenniidide koosseisu, järelikult on siin esinenud intensiivset geosünklinaalset vajumist ja lokaalseid intervalle vana geosünklinaalivööndi tektoonilistes protsessides. Tegutsesid aluselised vulkaanid. Proterosoikumis on Eestis üldiselt valitsenud stabiilne olukord. Alles postorogeneetilisel, ilmselt Jotnia perioodil on intensiivistunud tektoonilised protsessid ja arhaikumi formatsioone lõhestasid võimsad graniitmassiivid. Eesti kristalliinse aluskorra gravimeetriline uurimine kompleksselt teiste geofüüsikaliste meetoditega võimaldab kindlaks määrata üldisi seaduspärasusi maavarade paiknevuses.

Uuringu läbiviija: Geoloogia Instituut; Andmed imporditud Geoloogiafondi APIst: https://fond.egt.ee/fond/egf-api/626