Rammvaiade kerge süvitamisel ja kandevõime formeerumine (Muuga sadam ja Maardu linn) [Magistritöö. Juhendaja: J.-R. Pastarus]

Käesolev magistritöö on koostatud Muuga sadamas ja Maardu linnas mahutite vaivundamentide ehituse ehitusjärelvale käigus saadud andmete põhjal. Vaiade süvitamisel mõõdeti varem süvitatud vaiade tõusu. Saadud andmed töödeldi arvutis ning nende põhjal koostati joonised, mis kirjeldavad vaiavälja tõusu pindalalist levikut ning vaiade pikkuse levikut vaiaväljal.

Töö käigus uuriti vaia kerke korrelatiivseid seoseid vaia pikkuse, vaia süvitusvaste, maapinna tõusu ning omavahelise paiknemise tiheduse suhtes. Analüüsi tulemusel selgus, et vaia kerke ning vaia pikkuse ja süvitusvaste vahel selge korrelatsioon puudub. Vaiade tõusu ja omavahelise kauguse vahel on selge korrelatsioon, kus vaiade kauguse suurendamisel väheneb vaiade kerge oluliselt. Samuti uuriti vaia ja pinnase vahelise hõõrdejõu mõju vaiade kerkimisele, aga selle nähtuse mõju hindamiseks tuleb teha veel täiendavaid uuringuid.

Pinnasetõusu ja vaiade kerke omavahelise suhete võrdluse tulemusel koostati valem, mille kaudu on võimalik ennustada vaiade kerke suurust, kui teatakse vaiavälja pindala ja vaiade keskmist pikkust. Siinjuures peab rõhutama, et tegemist on puhta eksperimendiga erinevate mahutirühmade piires ja valemit on võimalik kasutada ainult siis, kui ehitusgeoloogilised tingimused, vaiade süvitusmeetod ning vaiade vaheline kaugus jäävad sarnaseks.

Töös uuriti ka vaia kandevõime arvutamiseks kasutatavate vaia süvitusandmetele tuginevaid valemeid. Kahe võrreldava valemi järgi arvutatud kandevõimed erinevus oli 27%. Samuti ilmnesid tulemuste erinevused vaia kandevõime hindamisel dünaamilise meetodi kaudu ja vaiale tehtud koormuskatsete tulemuste põhjal.

Uuriti ka vaiade kandevõime muutumist aja jooksul ning vaiade kerke mõju vaiade kandevõimele. Tulemustes ilmnes, et vaiade kandevõime kujunemisel ajas on suur tähtsus seda ümbritseval pinnasel, samas kindlat seost vaiade kandevõime ning vaiade kerke vahel ei avaldunud.