Tagasi otsingusse
Silman, R., 2007

Kunda piirkonna hüdrogeoloogiline uuring [Bakalaureusetöö. Juhendaja: K. Erg; kaasjuhendaja: T. Metslang]

Silman, R.
Aasta2007
Pealkiri tõlgitudHydrogeological investigation of Kunda area
KirjastusTallinna Tehnikaülikooli mäeinstituut
Kirjastuse kohtTallinn
Tüüpdiplomitöö / bakalaureusetöö
Eesti autor
Keeleesti
Id44938

Abstrakt

1. 2006.a. oli viimase üheksa aasta (1998−2006) sademetevaeseim aastase sademetehulgaga 370 mm. 
2. Kunda jõe vesi kuulub Euroopa Liidu veekvaliteedi klassifikatsiooni järgi klassi väga hea (I). Toolse jõe vesi vastab ülem- ja keskjooksul klassile hea (II), suudmes kuulub vesi klassi halb (IV) ja väga halb (V). 
3. Sulfaadisisaldus Toolse jõe vees ületab kalamajanduse jaoks kehtestatud norme, kõrgem kui 100 mg/l. 
4. Briti (ASPT) ja Taani (DSFI) indeksi järgi on Kunda jõe bioloogiline seisund väga hea. Toolse jõe seisund – kergelt reostunud (Eesti keskkonnaseire 2003). 
5. Kunda ja Toolse jõe pH aasta keskmised väärtused ei ületanud piire 6-9, mis vastab kvaliteediklassile “väga hea”. 
6. Keskmine bioloogiline hapnikutarve ei ületanud jõgedes väärtust 3,0 mg O2/l (klass väga hea). 
7. Üldfosfori sisaldus ei ületanud väärtust 0,05 mg/l (klass väga hea) välja arvatud 14.06.2006 Toolse jõe suudmest ja Aru karjääri väljavoolust võetud proov, kus üldfosfori sisaldus ulatus väärtuseni vastavalt 0,057 ja 0,073 mg /l. 
8. Üldlämmastiku sisalduse väärtus oli <1,1 mgN/l (klass väga hea). 
9. Lõuna-Aru karjääri kuivendusvesi (veeheide Toolse jõkke) vastab üldiselt normidele (klass hea). Kalamajandust kahjustab endiselt karjäärivee sulfaadi sisaldus ja veerikkal ajal ületab hõljum lubatu. 
10. Kunda linna puhastatud heitvee keemiline koostis ületab lubatu. Tehase muda- ja õlipüüdjast Kunda jõkke juhitav vesi vastab normidele. Vana prügila filtraat on tugevalt reostunud. Tööstusliku prügila kogumistiigi vesi on aluseline ja sulfaatne. 
11. Edasiste analüüside sageduse ja vajaduse määrab Kunda Nordic Tsement, arvestades pinnase metallisisaldust, saastunud vee setete kogust ja koostist ning kõiki muid asjakohaseid tegureid. 
12. Lähtuvalt ala geoloogilistest ehitusest ja tootmistegevusest, samuti kaevandamise mahtude suurenemisest on vajalik arendada optimaalne seirevõrk, mis võimaldab kiiresti määrata erinevatest tegevustest tingitud muutusi vees. 
13. Kontrollimist vajab puhkemajanduse ja talude jäätmekäitlus (heitvesi, olmejäätmed).

Viimati muudetud: 10.5.2022
KIKNATARCSARVTÜ Loodusmuuseumi geokogudEesti Loodusmuuseumi geoloogia osakond
Leheküljel leiduvad materjalid on enamasti kasutamiseks CC BY-SA litsensi alusel, kui pole teisiti määratud.
Portaal on osaks teadustaristust ning infosüsteemist SARV, majutab TalTech.
Open Book ikooni autor Icons8.