Kurevere dolokivimaardla Esivere karjääri mõju ümbritsevale keskkonnale [Bakalaureusetöö. Juhendaja: K. Erg; kaasjuhendaja T. Kiipli]

Antud bakalaureuse töö eesmärgiks oli vaadelda Kurevere dolokivimaardla aladele planeeritava Esivere karjääri rajamisega tekkida võivat mõju ümbritsevale keskkonnale. Suurimaks probleemiks antud teemas kujuneb arvatavasti põhjavee taseme alandamine seoses sellega, et umbes 28% maavarast asub allpool põhjavee taset. Arvutused näitavad, et karjääri alal võib põhjavee tase alaneda kuni 6,3 m. Selline näitaja on ohuks neile salvkaevudele antud mõjuraadiuses, mis on madalamad kui 10 m – tulemuseks on kaevude kuivaks jäämine. Põhjavee alanduslehtri mõjuraadius ulatub kuni 2500 m kaugusele karjääri tsentrist. 

Kõige odavamaks, lihtsamaks ja kiiremaks lahenduseks võib pakkuda sügavamate kaevude rajamise nende kaevude asemel, mis põhjavee taseme alandamisest jäävad/võivad jääda kuivaks. Teiseks tõenäoliseks probleemiks, kui töid teostatakse puur-lõhketöödega, on maavõnked, mis kaasnevad plahvatustega. Sellisel juhul tuleb arvestada, et ehitistele ohtlike maavõngete tsooniks on 300 m raadius mäeeraldisest. Maavõngete võimaliku mõju hinnang osutab, et enimohustatud ehitisteks on mäeeraldise loodenurgast ~100 m kaugusel asuv projekteeritav tuulegeneraator ning mäeeraldisest ~300 m ida pool asuv Kõrgemäe talu. Et vähendada negatiivse mõju tekkimise võimalust, võiks ehitiste läheduses maavara raimata hüdrovasaraga või proovida „nonel lõhkamise süsteemi“ (viivisega lõhkamine), mis peaks antud probleemi arvatavasti lahendama. 

Lõpetuseks tahan öelda, et maavara kaevandamist ei saa teha ilma, et ümbritsev keskkond mõjutatud ei saaks, kuid kasutades erinevaid meetmeid ja kaevandamistehnoloogiaid, on võimalik negatiivset mõju minimeerida ja miks mitte ka saavutada hoopis positiivsem ja parem tulemus nii kaevandusettevõttele, elanikkonnale kui ka loodusele.