Mäenduslabori rakendusmeetodid [Bakalaureusetöö. Juhendaja: I. Valgma; kaasjuhendaja: V. Karu]

Kivimite tugevusomaduste määramiseks karjääris(või mõnel muul objektil) kohapeal saab kasutada nendest seadmetest ainult kivimite klassifitseerimisehaamrit. Teised laboriseadmed on statsionaarse iseloomuga ja sellest tulenevalt neid objektile kaasavõtta ei saa, või on see problemaatiline ja ei lähe kokku tootja poolt antud juhistega seadmete paigaldamise ja kasutamise kohta. Sellest tulenevalt on ainukesks objektil reaalselt kasutatavaks seadmeks kivimite klassifitseerimisehaamer, mis on tootja poolt projekteeritud mobiilseks ja mida saab igale poole kaasa võtta. 

Olles tutvunud kivimite klassifitseerimishaamri kohta tootja poolt antud infoga ja tuginedes välitööde käigus saadud infole arvan, et lõplike otsuste langetamiseks võib antud seadmega saadud andmetest ja nende andmete analüüsimisest jääda väheks. Eriti siis kui nende andmete põhjal tehakse mõni oluline otsus, nagu näiteks tehnoloogia valik. Seda mitmel põhjusel. Üheks põhjuseks oleks näiteks see kui haamri tööorgan satub lõhele, mille korral haamer ei anna õiget tulemust. Veel sõltub haamriga saadud tulemuse õigsus haamrit kasutava inimese kogemustest, näiteks sõltub mõõtetulemus sellest kas haamri tööorgan ja haamer ise on katse toimumise ajal mõõdetava kivimi suhtes korrektselt risti või jääb ta kas kasutaja kogenematuse, lohakuse või mõne muu põhjuse tõttu mõõdetava kivimiga ningi nurga alla. Kui haamer jääb mõõtmise ajal nurga alla, siis ei ole mõõtetulemus täpne. 

Täpsema tulemuse saamisele aitaks kaasa teiste laboriseadmete kasutamine analüüsis. Ehk siis tuleks võtta objektilt kaasa kivimite näidised ja neid laboris põhjalikumalt uurida. Laboris saaks 
kasutades kivimite lõikamise saagi, laboratoorset südamiku puuri ja vajadusel ka lihvimismasinat, et valmistada objektilt võetud kiviminäidistest korralikud katsekehad, mida siis laboriseadmetel 
katsetada. Laboris saaks määrata kasutades punktkoormustesi ja survetugevuse katsetamisseadet kivimi täpsemad tugevusomadused, mis kombineeritun objektil kohapeal tehtud mõõtmistega ja nende analüüsiga võimaldavad anda pildi kivimite tugevusomadustest, mille täpsusaste ja usaldusväärsus oleksid piisavad selleks, et langetada otsuseid näiteks kaevandamise tehnoloogiate valiku kohta. 
Ainult kivimite klassifitseerimisehaamriga saadud tulemusi pean ebapiisavateks ja täiendavat palade uurimist teistel laboriseadmetel vajalikuks peamiselt seetõttu, et antud uuringust saadud 
andmete põhjal langetatekse otsuseid tehnoloogiate valiku kohta. See tähendab, et saadud informatsiooni alusel otsustatakse näiteks kas õhukest katendit on otstarbekam eemaldada buldooserite ja kopplaaduritega või on seda hoopis otstarbekam teha näiteks freeskombainiga. Igal juhul tähendab see seda, et antud uuringute põhjal võidakse langetada otsuseid väga kallite masinate soetamiseks(mitte soetamiseks) ja oleks väga halb kui uuringust saadud andmed ei oleks tõesed ja nende andmete põhjal soetataks antud tööks reaalses olukorras ebasobiv masin. Mis juhul kui uuringu andmed näitavad eemaldatavat kivimit tegelikust tugevamaks tähendaks lihtsalt mõttetult kalli masina soetamist, juhul kui aga mõõteandmed näitavad eemaldatavat kivimit tegelikust nõrgemana(mis on palju tõenäolisem: lõhed, goeloogilised rikked...)tähendaks see väga kalli masina soetamist, mis lihtsalt ei saa tööga hakkama ja mis puruneks töö käigus üsna lühikese aja jooksul. Suurema firma jaoks tähendaks selline vale otsus kindlasti miljonitesse ulatuva summa lihtsalt kuludesse kandmist, mõne väiksema ettevõtmise jaoks aga võivad sellisel eksimusel olla palju tõsisemad tagajärjed.