Vooremaa maastikukaitseala järvesetete geoloogia ja järvede areng
Aasta | 1983 |
---|---|
Pealkiri tõlgitud | Geology of lake sediments of the Vooremaa nature reserve and development of lakes |
Kirjastus | ENSV TA Geoloogia Instituut |
Kirjastuse koht | Tallinn |
Leheküljed | 1-133 |
Tüüp | käsikiri |
Eesti autor | |
Keel | eesti |
Id | 51746 |
Abstrakt
Aruanne on koostatud plaanilise teema "Eesti NSV tähtsamate looduskaitsealade pinnakate ja pinnamood ning nende kujunemine (1980-1983) raames.
Detailsemalt on uuritud Soitsjärve ja Raigastvere järvenõgusid, lisaks ka Elistvere, Pikkjärve, Visusi ja Ilmjärve geoloogiat. Kasutati keemilisi ja litoloogilisi meetodeid, palünoloogilist analüüsi ja meie alal esmakordselt ka kladotseere. Iga järve kohta on esitatud selle lühike arengulugu.
Põhjalikult on käsitletud ka taimkatte arengut Vooremaal, eriti hilisjääajal. Järvede akvatooriumide piires on tehtud geoloogilised läbilõiked ning setete ainelist koostist uuritud koos stratigraafilise liigestamisega, mis võimaldab teha olulisi paleogeograafilisi järeldusi.
Glatsigeensete järvenõgude hulgas on voortevahelised nõod omalaadse iseseisva tüübi esindajad. Järvede moodustumise seisukohalt võib Vooremaa järvi vaadelda kui jääpaisjärve jäänukjärvi. Nüüdisajaks on järvenõod suures osas täitunud setetega ja kuigi mitmed järved sobiks oma ainelise koostise poolest põllumajanduslikuks kasutamiseks, siis maastikukaitseala järvedena see siiski kõne alla ei tule.
Võrreldes Eesti teiste piirkondadega kätkevad Vooremaa järvesetted vääruslikku informatsiooni, kuna alates mandrijää taandumisest on settimine neis järvenõgudes olnud pidev, setted on soodne keskkond õietolmu säilimiseks, mis hõlbustab sealse, sh inimtegevusest mõjutatud taimkatte arengu uurimist.