Varustuskindluse ja planeeringute vastuolud Harku maardla näitel: tasuvus ja sotsiaalsete häiringute leevendamise võimalused [Magistritöö. Juhendaja: Amon, L.; kaasjuhendaja: Kanter, S.]

Harjumaa ehituslubjakivi varusid jätkub hinnanguliselt vaid kaheksaks aastaks, samas kui kriitiliseks piiriks on 15 aastat. Uurimuse eesmärk oli välja selgitada ruumilise planeerimise võimalused ja piirangud Harku lubjakivimaardla laiendamiseks ning kasutamiseks Saue vallas Hüüru külas Angerja teel 35,5 ha suurusel alal, mis on hõivatud planeeringute ja hoonestusega. Analüüs hõlmas tasuvusarvutusi, kus võrreldi maavara täielikul kaevandamisel ja turustamisel saadavat käivet ning kasumit uuringualal olevate tööstushoonete ehitus- ja lammutusmaksumusega. Saadud tulemused kõrvutati sotsiaalsete mõjude ja keskkonnahäiringutega. Teabe kogumiseks viidi läbi 22 intervjuud ja küsitlust kohalike elanike, ettevõtete, arendajate, omavalitsuse ja riigi esindajatega ning tugineti valdkonna ekspertide arvamustele.

Tulemused näitasid, et projekt ei ole olemasolevate eelduste korral majanduslikult tasuv, kuna see eeldaks vähemalt 50% kasumimarginaali, samas kui realistlik on 20%. Tasuvusarvutused näitasid, et projekti tasuvusaeg oleks enam kui 60 aastat, kuid projekti elluviimise põhiargumendiks on riigi varustuskindluse tagamine ning sotsiaalsete- ja keskkonnahäiringute vähendamine. Töös käsitleti teiste seas ka tööstuspargi demonteerimist ning uues asukohas remonteerimist, mis võiks olla soodsam lahendus kui hoonete lammutamine ning uues asukohas ehitamine. Asukohaalternatiividena pakub autor välja uudseid lahendusi – näiteks ammendunud karjäärialad.

Tulevikus võiks uurimuse tulemused kujuneda oluliseks sisendiks ruumilise planeerimise aruteludes, andes täiendavat toetuspinda varasemate planeeringute ümbervaatamiseks just häiringute vähendamise põhimõttele.

Abstract

Harju County's construction limestone reserves are estimated to last only eight years, while the critical limit is 15 years. The aim of the study was to identify spatial planning opportunities and limitations for the expansion and use of the Harku limestone deposit on an area of 35.5 ha on Angerja tee in Hüüru village, Saue parish, which is occupied by planning and building. The analysis included cost-effectiveness calculations, which compared the turnover and profit from the full extraction and marketing of the mineral resource with the construction and demolition costs of the buildings in the study area. The results obtained were compared with social impacts and environmental disturbances. To collect information, 22 interviews and surveys were conducted with local residents, companies, developers, local government and state representatives, and the opinions of experts in the field were relied on.

The results showed that the project is not economically viable under the existing assumptions, as it would require at least a 50% operating margin, while 20% is realistic. Cost-benefit calculations showed that the project's payback period would be more than 60 years, but the main argument for implementing the project is to ensure the country's security of supply and reduce social and environmental disruption. The thesis also discusses, among other things, dismantling the industrial park and reassembly it in a new location, which could be a more affordable solution than demolishing the buildings and building in a new location. The author proposes novel solutions as location alternatives – for example, depleted quarry areas.

In the future, the project could become an important input in spatial planning discussions, providing additional support for the principle of reducing disruption when revising previous plans.