Kuressaare Tõlli-Ansi ja Unimäe veehaarete põhjaveevarude ümberhindamine

Tõlli-Ansi ja Unimäe veehaarete põhjaveevarude ümberhindamine tehti vastavalt AS Kuressaare Veevärk poolt esitatud tellimusele. Põhjaveevaru hinnati ümber seoses Tõlli-Ansi arvestusliku kasutamise aja lõppemisega 2023. aastal. Unimäe veehaardele kinnitatud põhjaveevaru 500 m3/ööp kasutusaeg lõppes 2017. aastal (veehaare on reservis). Uuringu aluseks on veehaarete pikaajaline ekspluatatsioon, statsionaarsed hüdrogeoloogilised vaatlused, puurkaevudest võetud veeproovid ja olemasolev Eesti Geoloogiafondi materjal. Uuringutöö käigus inspekteeriti AS-le Kuressaare Veevärk kuuluvaid tarbepuurkaeve, Tõlli-Ansi ja Unimäe veehaarete toitealad ja mõõdeti staatilisi veetasemeid uuringuala piirkonnas paiknevates seirekaevudes. Põhjaveevaru Tõlli-Ansi ja Unimäe veehaardel on arvutatud hüdrogeoloogilise mudeli abil. Vaadeldaval alal eraldatakse Kvaternaari, Siluri ja Kambriumi põhjaveekompleksid. Kuressaare linna veevarustus ajalooliselt põhineb Siluri veekompleksi põhjaveel, ülejäänud põhjaveekompleksid ei oma ühisveevarustuse jaoks mingisugust tähtsust. Siluri põhjaveekompleks levib kogu uuritava ala territooriumil ja see on varasemates hüdrogeoloogilistes uuringutes jagatud kolmeks veekihiks: Kuressaare-Paadla, Rootsiküla ja Jaagarahu. Paese aluspõhja veerikkus sõltub peamiselt lõhede (tektoonilised, murenemislõhed ja kihilisuslõhed) ning karstiõõnsuste rohkusest ja levikust. Siluri veekompleksi veeandvus on suurim tektooniliste rikete vööndis, kus veejuhtivus ulatub kuni 3000-4000 m2/ööp ja piesojuhtivuskoefitsient – 106 m2/ööp. Põhjaveekompleksi aktiivne lõhelisus on kuni 35 m sügavuseni ja just sellest vahemikkust pärineb 80% Siluri põhjavett. Sügavuse suurenedes veekompleksi veeanduvus väheneb ning alates sügavusest 65-70 m on see enamasti praktiliselt veetu. Veerikkuse ja põhjaveevaru taastumistingimuste poolest on veevarustuseks kõige sobivam Siluri veekompleksi Rootsiküla veekiht, mis on peamiseks kasutatavaks veekihiks Tõlli-Ansi veehaardel ja on põhiliseks majandus-joogiveeallikaks Kuressaare linnale ja selle ümbrusele. Unimäe veehaare toitub Kuressaare-Paadla veekihist. Põhjaveevaru hindamisel lähtuti põhjaveevaru perspektiivsest vajadusest olemasolevatest veehaaretest kuni 2052. aasta lõpuni. Kuressaare linna tegeliku veevajaduse vähenemise tõttu hinnati uueks veekasutuse perioodiks põhjaveevaru kategoorias T joogivesi Tõlli-Ansi veehaardel mahus 5000 m³/ööp ja Unimäe veehaardelt – 500 m³/ööp.

Maavara: põhjavesi; Tellija: AS Kuressaare Veevärk; Uuringu läbiviija: OÜ Maves; Andmed imporditud Geoloogiafondi APIst: https://fond.egt.ee/fond/egf-data/9609