Tõlli-Ansi ja Unimäe veehaarete toiteala projekt

Põhjaveehaarde toiteala määramine seadustati 01.10.2019 jõustunud veeseadusega (VeeS). Tõlli-Ansi ja Unimäe põhjaveehaarete toiteala määramine on ka üks tegevusi kehtiva veemajanduskava meetmekavas. Maapinnalähedaste veekihtide kasutamisel sõltub põhjavee kvaliteet otseselt maakasutusest toitealal. Põhjaveehaaretes kasutatava põhjavee kvaliteedi pikaajaliseks säilitamiseks on vajalik kaitsta kasutatava põhjavee toiteala. Kuressaare piirkonna peamiseks ja praktiliselt ainukeseks joogiveeallikaks on Siluri põhjaveekompleks. Pinnakatte paksus on vaadeldaval alal 0-5 m. Põhjaveekiht on reostuse eest praktiliselt kaitsmata, piirkonniti nõrgalt kaitstud. Lisaks alvaritele esinevad uuritava ala põhjaosas ulatuslikud karstialad Aula-Kungla-Kaarmise piirkondades, mis avaldavad suurt mõju veerežiimi ja põhjavee kvaliteedi kujunemisele Tõlli-Ansi veehaarde toitealal. Põhjavee kvaliteedi säilimise seisukohast on oluline, et moodustatavate toitealade piires säilitatakse looduslähedane maakasutus ja ei rajataks põhjavett ohustavaid ehitisi ega kaevandataks maavaru. Tõlli-Ansi veehaardest põhja pool olevad maa-alad on valdavalt liigniisked metsa ja karjamaad, mis väheviljakate muldade ja talumajapidamiste järk-järgulise hääbumise tulemusel on jäänud harimata, võssa kasvanud ning, mis moodustab veehaardele loodusliku puhvertsooni. Senise põlluharimise taseme juures pole veehaarde veekvaliteediga probleeme olnud ja ning, kui põllu- ja püsirohumaade harimise intensiivsus Tõlli–Mustjala–Tagaranna maantee ümbruses ei suurene, ei ole otsest ohtu veehaardele ka tulevikus. Põhjavee orgaanilise aine sisalduse suurenemise vältimiseks on soovitatav olemasolevate pinnavett ära juhtivate kraavide säilitamine.

Maavara: põhjavesi; Tellija: AS Kuressaare Veevärk; Uuringu läbiviija: OÜ Maves; Andmed imporditud Geoloogiafondi APIst: https://fond.egt.ee/fond/egf-data/9610