Tagasi otsingusse
Ideon et al., 2001

AS Narva Elektrijaamad tööstusjäätmete prügilate sulgemine. I etapp.

Ideon, T., Metsur, M., Tamm, I.
URL
Aasta2001
KirjastusGeoloogiafond
NumberEGF:9645
Tüüparuanne
OpenAccess
Eesti autor
Id53391

Abstrakt

Töö käsitleb AS Narva Elektrijaamad tööstusjäätmete prügilate keskkonnamõju ja -riske ning prügilate sulgemise (korrastamise) lahendusi, jäätmekäitluse korrastamise võimalusi ja uute ladestuskohtade alternatiive. Balti Elektrijaama prügila paikneb vahetult tuhavälja nr I põhjapoolsel küljel, seespool tuha hüdroärastuse tagasivoolukanalit. Alale suurusega 2,5 ha ja on ladestatud umbes 370000 m3 jäätmeid. Valdavaks on koldetuhk, lammutusjäätmed ja isolatsioonimaterjalid (ka asbest). Prügila paikneb tööstustsoonis, elamuid läheduses ei ole. Eesti Elektrijaama tööstusjäätmete prügila paikneb elektrijaama tuhaväljast lõunapool. Koosneb kolmest osast (jäätmetealune pind - 3,7 ha.). Kokku on ladestatud umbes 170 000 m3 jäätmeid. Vähesel määral on sinna ladestatud ka muid ohtlikke jäätmeid (näiteks õlised jäätmed). Nimetatud ala ei piira tuhaärastusvee kanal. Üldiselt mõjutavad mõlema elektrijaamaja ümbritseva ala pinna- ja põhjavett: • tuhaväljad koos hüdrotranspordi ja ringlusvee süsteemiga; • Narva Õlitehas; • õli ladude territooriumid; • tööstusj äätmete prügilad. Olemasolevad andmed ei võimalda eraldi määratleda elektrijaama tootmisalade, tuhaväljade ja tööstusjäätmete prügilate mõju põhjaveele. Võrreldes Balti Elektrijaama prügilaga on Eesti Elektrijaama prügila võimalik keskkonnamõju suurem - pinnavees naftasaadusi (0 ,1- 0,3 mg/I), polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke (PAH) ja adsorbeeritavaid halogeenorgaanilised ühendeid (AOX); pinnavee mõju Mustajõele ja Narva jõele. Prügilate sulgemise (korrastamise) ja jäätmekäitluse korraldamise kava aastatel 2001-2005 oleks järgmine: • jäätmete ladestamine lõpetamine Eesti Elektrijaama prügilasse ja ettevalmistused jäätmete suunamiseks Balti Elektrijaama prügilasse; • Eesti Elektrijaama prügila sulgemiskava ja sulgemisprojekti ning Balti Elektrijaama prügila korrastuskava koostamine; • jäätmete kohtsortimise juurutamine mõlemas elektrijaamas, asbestijäätmete kapseldamise (monotili) teostavusuuring ja süsteemi projekteerimine; • uue prügila (elektrijaamade jäätmekeskuse) asukohavalik ja keskkonnamõju hindamine; • Eesti Elektrijaama prügila sulgemisprojekti ja Balti Elektrijaama prügila korrastuskava elluviimine; • uue prügila (jäätmekeskuse) projekteerimine ja ehitamine koos Balti Elektrijaama tuhavälja 2 sulgemisega; • Balti Elektrijaama prügilasse jäätmete ladestamise lõpetamine; sulgemisprojekt ja selle rakendamine. Toetudes keskkonnamõju hinnangule ja prügilatesse ladestatud jäätmete liikidele, kogustele ja kasutatud ladestamistehnoloogiale on otstarbekas leevendada prügilate sulgemise nõudeid.

Märkused

Tellija: AS Narva Elektrijaamad; Uuringu läbiviija: AS Maves; Andmed imporditud Geoloogiafondi APIst: https://fond.egt.ee/fond/egf-data/9645
Viimati muudetud: 6.6.2026
KIKNATARCSARVTÜ Loodusmuuseumi geokogudEesti Loodusmuuseumi geoloogia osakond
Leheküljel leiduvad materjalid on enamasti kasutamiseks CC BY-SA litsensi alusel, kui pole teisiti määratud.
Portaal on osaks teadustaristust ning infosüsteemist SARV, majutab TalTech.
Open Book ikooni autor Icons8.