Tagasi otsingusse
Ideon et al., 2001
AS Narva Elektrijaamad tööstusjäätmete prügilate sulgemine. I etapp.
Ideon, T., Metsur, M., Tamm, I.
| Aasta | 2001 |
|---|---|
| Kirjastus | Geoloogiafond |
| Number | EGF:9645 |
| Tüüp | aruanne |
| OpenAccess | |
| Eesti autor | |
| Id | 53391 |
Abstrakt
Töö käsitleb AS Narva Elektrijaamad tööstusjäätmete prügilate keskkonnamõju ja -riske ning
prügilate sulgemise (korrastamise) lahendusi, jäätmekäitluse korrastamise võimalusi ja uute
ladestuskohtade alternatiive.
Balti Elektrijaama prügila paikneb vahetult tuhavälja nr I põhjapoolsel küljel, seespool tuha
hüdroärastuse tagasivoolukanalit. Alale suurusega 2,5 ha ja on ladestatud umbes 370000 m3
jäätmeid. Valdavaks on koldetuhk, lammutusjäätmed ja isolatsioonimaterjalid (ka asbest).
Prügila paikneb tööstustsoonis, elamuid läheduses ei ole.
Eesti Elektrijaama tööstusjäätmete prügila paikneb elektrijaama tuhaväljast lõunapool. Koosneb
kolmest osast (jäätmetealune pind - 3,7 ha.). Kokku on ladestatud umbes 170 000 m3
jäätmeid. Vähesel määral on sinna ladestatud ka muid ohtlikke jäätmeid (näiteks õlised jäätmed).
Nimetatud ala ei piira tuhaärastusvee kanal.
Üldiselt mõjutavad mõlema elektrijaamaja ümbritseva ala pinna- ja põhjavett:
• tuhaväljad koos hüdrotranspordi ja ringlusvee süsteemiga;
• Narva Õlitehas;
• õli ladude territooriumid;
• tööstusj äätmete prügilad.
Olemasolevad andmed ei võimalda eraldi määratleda elektrijaama tootmisalade, tuhaväljade
ja tööstusjäätmete prügilate mõju põhjaveele.
Võrreldes Balti Elektrijaama prügilaga on Eesti Elektrijaama prügila võimalik keskkonnamõju
suurem - pinnavees naftasaadusi (0 ,1- 0,3 mg/I), polütsüklilisi aromaatseid süsivesinikke
(PAH) ja adsorbeeritavaid halogeenorgaanilised ühendeid (AOX); pinnavee mõju Mustajõele
ja Narva jõele.
Prügilate sulgemise (korrastamise) ja jäätmekäitluse korraldamise kava aastatel 2001-2005
oleks järgmine:
• jäätmete ladestamine lõpetamine Eesti Elektrijaama prügilasse ja ettevalmistused jäätmete
suunamiseks Balti Elektrijaama prügilasse;
• Eesti Elektrijaama prügila sulgemiskava ja sulgemisprojekti ning Balti Elektrijaama
prügila korrastuskava koostamine;
• jäätmete kohtsortimise juurutamine mõlemas elektrijaamas, asbestijäätmete kapseldamise
(monotili) teostavusuuring ja süsteemi projekteerimine;
• uue prügila (elektrijaamade jäätmekeskuse) asukohavalik ja keskkonnamõju hindamine;
• Eesti Elektrijaama prügila sulgemisprojekti ja Balti Elektrijaama prügila korrastuskava
elluviimine;
• uue prügila (jäätmekeskuse) projekteerimine ja ehitamine koos Balti Elektrijaama tuhavälja
2 sulgemisega;
• Balti Elektrijaama prügilasse jäätmete ladestamise lõpetamine; sulgemisprojekt ja selle
rakendamine.
Toetudes keskkonnamõju hinnangule ja prügilatesse ladestatud jäätmete liikidele, kogustele
ja kasutatud ladestamistehnoloogiale on otstarbekas leevendada prügilate sulgemise nõudeid.
Märkused
Tellija: AS Narva Elektrijaamad; Uuringu läbiviija: AS Maves; Andmed imporditud Geoloogiafondi APIst: https://fond.egt.ee/fond/egf-data/9645
Viimati muudetud: 6.6.2026