Merevee soojuspotentsiaal geotermaalenergia allikana

Töö käigus analüüsiti mere süvakihtide temperatuuri, soolsuse ja hoovuste muutlikkust, et hinnata Eesti territoriaalmere soojusenergia potentsiaali ja selle kasutamisel tekkida võivaid mõjusid merekeskkonnale. Keskenduti piirkondadele, kus vee sügavus on suurem kui 45 m ning kuhu veesamba talvine jahtumine otseselt ei ulatu, ja mis on seega potentsiaalsed geotermaalenergia allikad. Töös on kasutatud NEMO hüdrodünaamika mudeli ja Copernicuse mereteenuse järelanalüüsi andmeid perioodist 2005–2017. Andmete horisontaalne lahutus on ligikaudu 900 m, samas kui vertikaalne lahutus on 1 m sügavuste vahemikus 0–80 m ning 2 m sügavuste vahemikus 90–130 m. Soome lahe talvine jahtumine ja suvine soojenemine üldjuhul ei küündi 45 m sügavusest allapoole ning kuu keskmised temperatuurid on vahemikus 3,5 kuni 6 °C. Keskmine sesoonne muutus on väiksem. Soome lahe sügavamate kihtide vee kasutamine soojuspumpade sisendiks on esmasel hinnangul otstarbekas, kuid külmematel aastatel võib tekkida vajadus kombineerida merevee soojust teiste kütteallikatega. Liivi lahes ulatub talvine jahtumine mere põhjani ning jaanuarist aprillini on merevee temperatuur keskmiselt alla 2 °C, mistõttu Liivi lahe sügavamate kihtide vee kasutamine soojuspumpade sisendiks i ole otstarbekas. Keskkonnamõjud, mis võivad tekkida ulatuslikul mere soojusenergia kasutamisel, vajavad detailset analüüsi arvestades iga arenduse iseärasusi. Arvestada tuleb järgmiste aspektidega: lokaalse hoovuste režiimi muutuste mõjud; merepõhja ja veesamba ehitusaegsed häiringud; käitamisest tingitud mõjud veevahetusele lahtedes; käitamiaegne termiline reostus; termilise reostuse mõju mere elupaikadele, liigilisele koosseisule ja fütoplanktoni elutsüklile; soolsuse rezimi muutusest tingitud mõju põhjaloomastikule ja -taimestikule; toitainete režiimi muutusest tingitud mõjud (eutrofeerumine) ning eelpool nimetatud tegurite kumulatiivsed mõjud. Analüüsi põhjal koostati statistilised 0,5 meremiilise (ehk ligikaudu 900 m) ruumilise lahutusega kaardikihid mere süvakihi temperatuuri ja soojusenergia potentsiaali kirjeldamiseks.

Tellija: Eesti Geoloogiateenistus; Uuringu läbiviija: Tallinna Tehnikaülikooli meresüsteemide instituut; Andmed imporditud Geoloogiafondi APIst: https://fond.egt.ee/fond/egf-api/9661