Kaevandusvete potentsiaal soojusenergia tootmiseks Eestis – asukoha sobivuse uuring

Uuringu eesmärk on tuvastada potentsiaalseid kaevandusvee soojusenergia kasutajaid. Töö esimeses pooles on kirjeldatud Eestis asuvaid veega täitunud kaevandusi. Ülevaatlikult on esitatud varasematest töödest pärit kaevandusvete mahud ja muud näitajad. Lisaks käsitletakse nii Eestis kui välismaal olevaid kaevandusvee soojusenergia tarbijaid. Töö teises osas on esitatud ja analüüsitud andmeid, mis käsitlevad rahvastikutihedust ning elu ja ühiskondlikke hooneid veega täitunud kaevandusaladel. Esmaseks soojuspotentsiaali hindamiseks on esitatud lihtsustatud kujul kaevandusveest saadavad soojusenergia hulgad ühikutes kW/hm2. Eesti kaevandusvete soojuspotentsiaali saab käsitleda Ida-Virumaa põlevkivikaevanduste ning Maardu fosforiidikaevanduse ümbruses. Kaevandusvete keskmine soojusenergia hulk on 20 kW/hm2, mis tuleneb keskmiselt 3 meetristest kaevandusalade kõrgustest ning nende kohal olevatest setete paksustest. Veega täitunud kaevandusalade kohal on kokku 2281 hoonet, millest 1462 asuvad kõrgema soojuspotentsiaaliga aladel. Hoonete kogupindala on 267982 m2, millest 132293 on kõrgema soojuspotentsiaaliga aladel. Hinnanguline rahvaarv veega täitunud kaevandusaladel on 3350. Omavalitsusüksusi, kus veega täitunud kaevandusaladel asub hooneid, on 7: Alutaguse vald (153 hoonet ja 273 inimest), Jõhvi vald (677 hoonet ja 1110 inimest), Kohtla-Järve linn (865 hoonet ja 1095 inimest), Lüganuse vald (338 hoonet ja 625 inimest), Toila vald (206 hoonet ja 237 inimest), Maardu linn ja Jõelähtme vald (Maardu ja Jõelähtme peale kokku 42 hoonet ja 10 inimest).

Uuringu läbiviija: Eesti Geoloogiateenistus; Andmed imporditud Geoloogiafondi APIst: https://fond.egt.ee/fond/egf-api/9671