Balti Elektrijaama tuhaväljal nr. 1 tuha ladestamise jätkamise keskkonnamõju hindamine

Kavandatava tegevuse eesmärk on jätkata tuha ladestamist Balti Elektrijaama tuhaväljal nr. 1. Käesoleva keskkonnamõju hindamise käsitlusala on määratletud keskkonnamemorandumi ja KMH programmiga. Käsitletakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju. Vaadeldav ala piirneb põhjast Balti Elektrijaama territooriumi, läänest soojaveekanali, idast ja lõunast Narva veehoidlaga. Balti Elektrijaam on Eesti Elektrijaama järel võimsuselt teine elektrijaam Eestis. Tingituna kütuse - kukersiit põlevkivi koostise eripärast, tekib jaamas põlevkivituhka suurtes kogustes, keskmiselt 2 milj. t/a (1995 – 1999). Tuhakäitluses viiakse tuhk hüdrotranspordiga tuhaväljale nr 1. Varasema perioodi t Põlevkivienergeetika renoveerimine keskkonnasõbralikuks nõuab aega ja suuri kulutusi. Piirkonna keskkonnaseisund. Maapinnalähedased veekihid on reostatud. Ainuke kaitstud põhjaveevaru on kambrium-vendi veekompleksis. Pinnaveekogudele avaldavad mõju mitmed reostusallikad. Peamine oht Narva veehoidlale on leeliselise tuhavee avariiline väljamurdmine tuhaväljadelt. Kontrollitud leeliselise vee ärajuhtimise mõju veeelustikule ei ulatu väljapoole soojaveekanalit. Nõukogudeaegsete vedelkütuse ja õlide hoidmise ja laadimise rajatised ei vasta keskkonnanõuetele, seetõttu on põhjavee maapinnalähedane kiht kohati väga tugevalt reostunud. Reostuse levikut võimalikult soodustavaks asjaoluks on reostunud sademevee suunamine tuhaärastussüsteemi. Lokaalseteks reostuskolleteks on Nakro prügila ja olmejäätmete prügila. Ühisveevarustuse veehaarded on rajatud olukorda arvestavalt. Maapinnalähedasi reostunud põhjaveekihte piirkonnas ei kasutata. Narva linna pinnaveehaare võtab oma vee Narva jõest ülaltpoolt Eesti ja Balti elektrijaamade veehaarete mõjutsooni. Nakro prügila lokaalne reostus võib mõjutada lähedal asuvate majade madalate kaevude vee kvaliteeti. Balti elektrijaama otsene mõju vee-elustikule piirdub noorkalade hukkumisega jahutusveehaardes. Ümbruse maastikud on muudetud tehislikeks, lähipiirkonnas kaitset vajavaid alasid ei ole. Elektri tootmisega kaasneva tuha hüdrotranspordiga ladestamise tehnoloogiale käesoleval ajal alternatiive ei ole. Vastavad uurimistööd on alles algusjärgus. Keskkonnamõju hindamisel Sulgemisega lõigatakse ära võimalus leeliselise tuhavee tekkeks, vähendatakse puhastamist vajava vee kogust ning luuakse eeldused kahes elektrijaamas tekkivate püsijäätmete keskkonnaohutuks käitlemiseks. Tulemuseks on, et objekt lakkab olemast tuhavee käitlussüsteemi element ning jäätmekäitluses tema juriidilisest küljest ohtlike jäätmete hoidla. lähtuti järgmistest keskkonnaeesmärkidest:  leeliselise tuhavee avariilise väljavoolu välistamine tuhaväljadelt;  leeliselise vee veekogudesse juhtimise lõpetamine;  põhjavee reostamise vähendamine. Indikaatorid nende eesmärkide täitmise kontrolliks on:  leeliselise vee basseinide avariikindlus on tagatud;  ärajuhitava leeliselise vee pH on alla 9 pH ühiku;  settetiigist võetud veeproovides puuduvad ühealuselised fenoolid. Keskkonnamõju hinnang. Tuhaladestamise jätkamine tuhaväljale nr. 1 senise tehnoloogiaga piirkonna keskkonnaseisundit ei muuda. Samaaegselt rakendatakse järgmisi keskkonnameetmeid:  tuhavälja nr. 2 sulgemine koos leelise vee käitlemise sõlme rajamisega,  elektrijaama territooriumi reostunud vee käitlemine eraldi tuharinglusveest,  ringleva vee koguse vähendamine. Eelnimetatud meetmed on positiivse keskkonnamõjuga piirkonna veekeskkonnale. Tuhavälja nr. 2 tuhaväljade VLoodetavasti vähenevad kulutused jäätmekäitlusele, väheneb keskkonnareostus ja keskkonnaõnnetuse risk. Ringleva vee koguse vähendamine ja territooriumi reostunud vee eraldi käitlemine vähendab veekeskkonna reostust. Piirkonna keskkonnaseisundi edasiseks parandamiseks tuleb rakendada parim võimalik tuhakäitlemise tehnoloogia tuhamäel nr. 1. Seireprogramm on soovitatav täpsustada keskendudes indikaatorainete määramisele.

Tellija: AS Narva Elektrijaamad; Uuringu läbiviija: AS Maves, AS Merin; Andmed imporditud Geoloogiafondi APIst: https://fond.egt.ee/fond/egf-api/9689