Fenoolide seire VKG AS-i poolkoksi ning lend- ja koldetuha ladestu ümbruse piirdekraavides ning Kiviõli Keemiatööstuse OÜ poolkoksiladestu ümbruses

Kohtla-Järve poolkoksiladestu ümbruses on Lasnamäe-Kunda veekihi põhjavesi reostunud ühealuseliste fenoolide, naftasaaduste ja lenduvate orgaaniliste ühenditega (BTEX = benseen, tolueen, ksüleen ja etüülbenseen). Reostunud põhjaveega ala suurus on ca 900 ha. Kohtla-järve poolkoksiladestust loodesuunas on reostus tõenäoliselt levinud küllalt kaugele, vajalik onm reostuse ulatuse täpsustamine. Reostuse voolusuundade muutusele viitab naftasaaduste, fenoolide ja BTEXide järsk vähenemine puuraugus 19542. Mõju on avaldanud ala veebilanss (vee, muda mäkkepumpamise lõpetamine) ja voolusuuna muutused põhjapoolse piirdekraavi keskosas viimasel viiel aastal. Pinnavee analüüside tulemused näitavad, et VKG õlitehase tootmisterritooriumilt satub seda läbivasse sademeveekraavi õliprodukte, BTEX-e, PAH-e (polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud). Võimalikud allikad on vanad torustikud, reostunud pinnas, kraavide põhjasetted. Poolkoksiladestu piirdekraavide ja tööstusterritooriumi kraavide vesi ja setted sisaldavad rohkem ohtlikke aineid kui tuhaladestu piirdekraavid. Kraavide vees leidub ülemäära naftasaadusi, fenoole ja BTEX-e. Suur ohtlike ainete sisaldus kraavide setetes komplitseerib kraavide puhastamist (sete tuleb käidelda, nõuetekohaselt ladestada). Kraavide setetes on pinnase piirarve ületavas koguses enim 1- aluselisi fenoole, naftasaaduseid, PAH-e ja BTEX-e. Poolkoksiladestu ümbrusest satub reostunud vett harukraavi kaudu Varbe peakraavi (veekogu kood 1071100). Varbe peakraav suubub Kohtla jõkke (veekogu kood 1070700). Varbe peakraavis on pinnaveekogu jaoks ülemäära fenoole, uurimisajal oli voolava vee hulk Varbe peakraavis mitu korda suurem kui veehulk Kohtla jões peakraavi suubumiskohal. Heitveelasus IV002 (VKG kraavi) on reoainete kogused pidevalt vähenenud, Kohtla jões seevastu suurenenud. Tulenevalt asjaolust, et Varbe peakraavi fenoolide ärakanne on ligikaudu sama kui heitveelasus IV002 (VKG kraavi), on otstarbekas alustada veeseiret Varbe harukraavil ja Varbe peakraavil. Juhul kui Kohtla-Järve poolkoksiladestut ümbritsevas piirdekraavis püsib veetase ja vee reostatus praegusega võrreldaval tasemel, jätkub ohtlike ainete põhjavette infiltreerumine ligikaudu endises mahus (piirdekraavist infiltreerub põhjavette aastas 1350-1800 kg ainuüksi fenoole). Seda hoolimata poolkoksiladestu sulgemisest ja uue poolkoksiprügila rajamisest. Veetase kraavides sõltub kraavidesse kogunenud sette mahust. Kuna kraave enim ummistava muda pumpamine poolkoksimäkke on lõpetatud, on otstarbekas kraavid mudast puhastada ja kontrollida võimalust veetaseme alandamiseks põhja ja läänepoolsetes kraavides millede vesi pumbatakse praegu pumpla nr 5 abil Kohtla-Järve Biopuhastusele. Ärapumbatava veekoguse suurenemist võrreldes varasemate aastatega karta pole (mudast vett enam juurde ei tule, osa sademevett püütakse kinni ka uue poolkoksiprügilaga. Veetaseme alandamisel poolkoksiladestu loode-lääneosa piirdekraavis väheneks tunduvalt ka nn „fenoolisoo” ja ohtlike ainete sattumine pinna ja põhjavette. Poolkoksiladestu põhja-lääneosa piirdekraavi veetaset tuleks alandatud tasemel hoida kuni valmib poolkoksiladestu sulgemisprojektis ettenähtud filtratsioonitõke ja lahendatakse kompleksselt pinnaveeprobleemid poolkoksiladestu lääne ja põhjaosas. Ebaselge on pumpla nr. 5 edasine tööshoidmine, kuna see võib osutuda VKG õlitehasele mittevajalikuks. VKG õlitehase tootmisterritoorium vajab liig- ja sademeveelahendust hiljemalt pärast poolkoksiladestu sulgemist ja Ida-Virumaa piirkonna liigvete projekt teostumist Kohtla-Järvel.

Tellija: Keskkonnaministeerium; Uuringu läbiviija: AS Maves; Andmed imporditud Geoloogiafondi APIst: https://fond.egt.ee/fond/egf-api/9690