Kiviõli Keemiatööstuse põlevkivitööstuse jäätmete ladestu hüdrogeoloogiline-, geokeemiline- ja ehitusgeoloogiline uuring

Ladestu geotehnilise uuringu käigus selgus, et ladestu koosneb kuni 29 m paksusest poolkoksist, millele järgneb kas õhuke aheraine kiht või looduslik 1…3 m paksune savikas moreen, aluspõhja lubjakivi pealispind jääb ümbruskonnas absoluutkõrgusele 50,6…52,6 m. Puurimistel oli poolkoksi kiht küllaltki homogeense koostisega. Poolkoks on enamasti nõrgalt tsementeerunud kuid ladestu sees esineb ka tsementeerumata osasid. Poolkoksiladestus tsementeerumise alusel välja eraldatud vahekihid on lokaalsed ja ei ole ladestut läbivad. Ladestu nõlvade püsivust kontrolliti viiel erineval lõikel kasutades ringsilindrilist meetodit, arvutused näitasid, et looduslikus seisundis on ladestu nõlvade püsivus tagatud. Poolkoksi ladestust võetud pinnaseproovides määratud ohtlike ainete sisaldus ei ületanud üheski proovis tööstusmaa piirarvu ja ladestatud poolkoks pole tööstusmaa mõistes reostunud. Poolkoksi proovides esines elumaa piirarvu ületavaid ühealuseliste fenoolide, PAH ja BTEX-ühendite sisaldusi. Ladestu alumisel platool asuva 3000 m2 pindalaga tiigi põhjakiht on naftasaadustega reostunud, pinnaseproovi sisaldus (süsivesinikud C10-C40) 117500 mg/l ületas tööstusmaa piirarvu 23 korda. Reostunud kihi paksuseks hinnati sondpuuraukudes visuaalselt 0,2…0,7 m. Poolkoksi ladestu sisse tekkib infiltreeruvast sademeveest põhjaveekiht, mille paksus jääb vahemikku 0,4…6,0 m. Ladestu veejuhtivus on sellise nõrgveekihi moodustumiseks piisavalt väike, vesi liigub peamiselt mööda tsementeerunud poolkoksi lõhepindu. Ladestus moodustuva veekihi vesi on aluseline, pH on kohati 12,5, samuti on veele iseloomulik väga suur elektrijuhtivus. Määratud ohtlike ainete sisalduste järgi on ladestu põhjavesi reostunud ühealuseliste fenoolide (kuni 97 korda üle piirarvu) ja BTEX-de (benseen kuni 47 korda üle piirarvu) osas. Reostus pärineb ladestatud poolkoksist ja õlijäätmetest. Ladestu põhjaveekiht piirneb altpoolt 1-3 m savika moreenikihiga, kuid see ei väldi ohtlike ainete jõudmist alumisse Okl-kk põhjaveekihti. Ladestust pärineva reostunud vee hulk on küllalt väike, et lahjenedes puhtamas Okl-kk põhjavees ei muuda see viimast üle KKM määrus nr 39 „Ohtlike ainete põhjavee kvaliteedi piirväärtused“ põhjaveele esitatud piirarvude reostunuks. Põhjaveele KKM määrusega nr 39 seatud piirväärtust ületas Okl-kk põhjavees benseeni sisaldus seirepuuraugus seire-2, kuid kuna ülejäänud seireproovides benseeni ei leitud, pole kindlat tõestust, et benseen pärineks ladestu nõrgveest. Puhtas põhjavees ei tohi KKM määruse nr 75 järgi benseeni ja ühealuseliste fenoolide sisaldus ületada 1 μg/l, seire 2 vees analüüsitud benseeni suur sisaldus näitab seda, et territoorium võib olla oluline põhjavee saasteallikas. Ei ole välistatud, et ladestu nõrgveest satub ühealuseliste fenoolidega ja BTEXühenditega reostunud vett Okl-kk põhjavette, põhjavee vool on seni suunatud läände, Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri settebasseini poole mille veetaset on seni pumpamisega hoitud absoluutkõrgusel ca 43 m, vett kasutatakse tehase tehnoveena. Praeguseks suletud karjääris peaks veetase projekti järgi taastuma absoluutkõrgusele 49,3 m, jätkub vee kasutus tehase tehnoveena. Ei ole välistatud, et osa põhjavett jõuab ka ladestust 4 km loodes asuva uputatud Kiviõli kaevanduse isevoolse väljalasu kaudu Purtse jõkke. Juhul kui Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri settebasseinis tulevikus veetase tõuseb on tõenäoline, et põhjavee väljavool Purtse jõkke suureneb. On tõenäoline, et läbi alumisel platool asuva tiigi põhja infiltreeruv vesi on naftasaadustega reostunud. Edasise naftasaadustega reostuse leviku vältimiseks tuleks tiigi alalt naftasaadustega reostunud pinnasekiht vastavat litsentsi omava ettevõtte poolt eemaldada. Soovitatav on teha kogu tööstusterritooriumi ülevaatus võimalike saasteallikate selgitamiseks (keskkonnaauditi 1 faas) ja seejärel otsustada järgmised saaste piiramise tegevused.

Tellija: Kiviõli Keemiatööstus OÜ; Uuringu läbiviija: AS Maves; Andmed imporditud Geoloogiafondi APIst: https://fond.egt.ee/fond/egf-api/9691