Tagasi otsingusse
Siinmaa et al., 2010

Sillamäe radioaktiivsete jäätmete hoidla järelseire. I poolaasta aruanne

Siinmaa, A., Nosov, V., Šestakova, D.
URL
Aasta2010
KirjastusGeoloogiafond
NumberEGF:9692
Tüüparuanne
OpenAccess
Eesti autor
Id53438

Abstrakt

Sillamäe jäätmehoidla seiretöödega alustati 2002. a. suvel. Seire välitööd teostati 2010. aastal Ökosili keskkonnalabori ja Ökosili juhtimisel tegutsenud alltöövõtjate poolt. Seiretööde aluseks on Keskkonnaministeeriumi lähteülesanne ja AS-i Ökosil ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse vaheline finantseerimisleping nr 10-10-1/614, 29.09.2010. Laborianalüüsid teostati Ökosili keskkonnalabori ning Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboratooriumide poolt. Jäätmehoidla saneerimisprojekti seire üheksanda aasta esimese poolaasta jooksul tehtud mõõtmised lubavad möönda, et jäätmehoidla keskkonnaparameetrid ja indikaatornäitajad jäid oodatud vahemikku; enamik parameetreid ei näita pikaajalisi tõusu- või langustrende ning on kas seletatavad konkreetsete protsessidega või on viimaste aastate stabiliseerunud kõikumiste diapasoonis. Kui kiirgusparameetrid on juba hakanud näitama stabiilseid loodusfoonile lähedasi tulemusi, siis mitmed keemilised parameetrid, näiteks üldlämmastik, on siiski stabiilselt kõrged ning küllalt kaugel foonilisest näidust. Ehkki järeldusi saneerimisprojekti efektiivsuse kohta saab teha pikema perioodi jooksul kogutud seireandmete põhjal, võib praeguse seisuga välja tuua mõned saavutatud eesmärgid ja/või positiivsed arengud: · Lainete kulutav tegevus tammiga piirnevas kaldalõigus on viidud nullini; · Tammi kindlustamisega on tõstetud tammi arvutuslikku stabiilsuskoefitsienti; seitsme esimese seireaasta tulemused ei ole viidanud liikumistele tammi kehas; · Kattesüsteemi (vahekate+lõppkate) ehitamise tulemusena on täielikult elimineeritud radioaktiivse tolmu levik; nõrgvee kontrollpuuraukudes jälgitav veetaseme pidev alanemine, s.t. järjest vähem vett satub jäätmehoidlasse ning imbub reostatuna merre. Ehkki nõrgvee kontsentratsioonid ei ole paljude komponentide osas märgatavalt vähenenud, võimaldab just väiksem vooluhulk eeldada vähenenud summaarset merereostust.

Märkused

Tellija: Keskkonnaministeerium; Uuringu läbiviija: AS Ökosil; Andmed imporditud Geoloogiafondi APIst: https://fond.egt.ee/fond/egf-api/9692
Viimati muudetud: 6.6.2026
KIKNATARCSARVTÜ Loodusmuuseumi geokogudEesti Loodusmuuseumi geoloogia osakond
Leheküljel leiduvad materjalid on enamasti kasutamiseks CC BY-SA litsensi alusel, kui pole teisiti määratud.
Portaal on osaks teadustaristust ning infosüsteemist SARV, majutab TalTech.
Open Book ikooni autor Icons8.