Viru Aromaatika AS happegudrooni käitluse uue skeemi keskkonnamõjude hindamine

Keskkonnamõju hindamine tehti ohtliku jäätme, happegudrooni käitluse uuele skeemile (ladestamine poolkoksi polügoonile). Vana skeemi kohaselt neutraliseeriti happegudrooniga nõrgvett kraavis. Happegudroon tekib Viru Aromaatika AS-is benseeni ja tolueeni tootmisel. Seni lubatud 3000 tonnile happegudroonile aastas on aastatel 2002-2003 lisaks kavandatud 3000 tonni happegudrooni aastas käitlemine poolkoksimäel, kokku seega kuni 6000 tonni käitlemine. Keskkonnamõjude hindamine viidi läbi tuginedes senistele keskkonnauuringutele Viru Keemia Grupi tööstuspiirkonnas ja jäätmepolügoonil. Samuti kasutati Viru Keemia Grupi keskkonnaosakonna uurimistulemusi ja seire andmeid. Tööstusprügila olulisema negatiivse keskkonnamõju põhjustavad puhastusseadme muda pumpamine prügilasse, fuusside ladestamine, tehnoloogilises protsessis ohtlike ainetega reostunud vee kasutamine poolkoksi laialiuhtumiseks ja õliga reostunud tehnoloogilise heitvee vee kasutamine poolkoksi kustutamisel. Gudrooni käitlemise mõju poolkoksimäel veekeskkonnale praeguse reostuse foonil eraldi ei avaldu. Hapu gudrooni utiliseerimine poolkoksi mäel vähendab veekeskkonna reostamist piirkonnas võrreldes varasema tehnoloogiga ("kraavis neutraliseerimine"). Eelkõige ilmneb see pinnavee kvaliteedi stabiliseerumises (lakkab pH järsk kõikumine) ja paranemises (väheneb orgaanilise aine sisaldus) Kohtlajõe vesikonnas. Välisõhu kvaliteedi muutusi piirkonnas pole kavandatava tegevuse tulemusena ette näha. Igasuguste vedelate jäätmete ladestamine on keskkonnariske tekitav tegevus. Vedelate jäätmete poolkoksi polügoonil ladestamise lõpetamise näeb ette ka Viru Keemia Grupi keskkonnategevuskava. Gudrooni utiliseerimine poolkoksi ladestul on ajutine lahendus. Kavandatav tegevus võimaldab negatiivseid keskkonnamõjusid vähendades säilitada tootmise ning tööhõive antud keemiatööstuse tootmisharus. Samuti annab antud lahendus aega rakendada uus tehnoloogia benseeni ja tolueeni tootmisel, mille kasutamisel happegudroone ei teki. Vedelate jäätmete paigutamine prügilasse tuleb Keskkonnaministri 26. juuni 2001. a määrus nr 34 alusellõpetada 31.12.2002. Kehtiva ohtike jäätmete käitluslitsentsiga (nr. 0051 15.06.01) on lubatud käidelda 3000 tonni happegudrooni aastas kuni 31.12.2003. Viru Keemia Grupi keskkonnategevuskava (02.07.01) näeb ette hapude gudroonide tekke lõpu 2003 aastal. Praegune jäätmeiuba kehtib 31.12.2001, kusjuures "kraavivee neutraliseerimiseks" kasutatav 750 tonni on märgitud taaskasutamiseks. Eksperdi arvates oleks mõistlik anda vajalikud keskkonnaload reaalsete tähtaegadega ja mahtudega hapu gudrooni paigutamiseks poolkoksi kaevanditesse kuni uue parema tehnoloogia kasutuselevõtuni 2003 aastal. Kui ettevõttel pole võimalik uut tehnoloogiat ellu viia 2002 aasta jooksul, tuleb taotleda Keskkonnaministeeriumilt prügila määruse vastava nõude täitmise pikendamist hapu gudrooni ladestamise osas poolkoksimäele. Taaskasutamise taastamist kraavis (ohtliku vedela jäätme veekeskkonda suunamine) tuleb igal juhul vältida.

Tellija: Viru Aromaatika AS; Uuringu läbiviija: AS Maves; Andmed imporditud Geoloogiafondi APIst: https://fond.egt.ee/fond/egf-api/9703