| Aasta | 2006 |
|---|---|
| Kirjastus | Geoloogiafond |
| Number | EGF:9705 |
| Tüüp | aruanne |
| OpenAccess | |
| Eesti autor | |
| Id | 53446 |
Abstrakt
Käesoleva töö eesmärgiks on 2002. a koostatud Ida-Virumaa jäätmekava ajakohastamine.
Kava käsitleb kõiki jäätmeliike, olenemata nende tekkesfäärist ja ohtlikkusest. Jäätmekava on
täiendatud, lähtudes muutunud õigusaktidest ja muudatustest jäätmehoolduse korraldamisel
Ida-Virumaal 2004 - 2005 aastal.
Maakonna jäätmekava ajakohastatakse iga viie aasta järel selle koostamisest või
ajakohastamisest arvates. Kui riigi jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused
puudutavad maakonna jäätmekava, ajakohastatakse maakonna jäätmekava ühe aasta jooksul
ajakohastatud üleriigilise jäätmekava kinnitamisest arvates.
Ida-Virumaa jäätmekava eesmärgiks on jäätmehoolduse korrastamine. Üha arenev jäätmekäitlus
süsteem ei ole taganud veel jäätmete koguste ja nende ohtlikkuse vähendamise, taaskasutamise
ja keskkonnaohutu ladestamise. Vajalik on luua alternatiivseid jäätmekäitluse
tehnoloogiaid nagu taaskasutamine, sorteeritud kogumine, kompostimine jm.
Loodusvarade kaevandamine ja kasutamine on aastakümnete vältel avaldanud olulist negatiivset
keskkonnamõju. Maakonna geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused, loodusvarade
kasutamine ja toimunud suured põhjaveerežiimi muutused on põhjustanud tööstuspiirkondades
maapinnalähedaste põhjaveekihtide pöördumatut reostamist.
Valdav osa Ida-Virumaa elanikest ja ettevõtlusest on koondunud maakonna põhjaossa. Elanikkonnast
elab 88% linnades. Võrreldes 2000. a toimunud rahvaloendusega on maakonna
rahvastik 2003. a mõnevõrra vähenenud.
2003. a tekkis maakonnas ligi 14 550 tuhat tonni jäätmeid, mis moodustab 79% Eestis tekkivatest
jäätmetest. Ohtlike jäätmete osakaal oli 2003. a kuni 98% Eestis tekkivatest ohtlikest
jäätmetest - põhiliselt põlevkivituhk ja vähemal määral poolkoks. Viimastel aastatel on tekkivate
jäätmete kogus kasvanud, valdavalt põlevkivi kaevandamise ja selle kasutamise suurenemise
tõttu.
Ida-Virumaal tekkinud jäätmetest taaskasutati 16%. Kõige suurem on seejuures põlevkivi
kaevandamisel tekkiva rikastusjäätmete taaskasutamine Põlevkivi Kaevandamise AS poolt.
Põlevkivituha taaskasutamise tase ei ole suur, kokku üle 200 000 tonni 2003. a, millest kuni
pool kasutati Sillamäe jäätmehoidla sulgemistöödel. Põlevkivituhka taaskasutab ka Silbet
Plokk OÜ. Suurem osa tekkivatest puidujäätmetest taaskasutatakse, lisaks tuuakse puidujäätmeid
ka mujalt juurde.
Märkused
Tellija: Ida-Virumaa Keskkonnateenistus; Uuringu läbiviija: AS Maves; Andmed imporditud Geoloogiafondi APIst: https://fond.egt.ee/fond/egf-api/9705
Viimati muudetud: 6.6.2026