Ida-Virumaa jääkreostuse ohutustamise alternatiivid ja kontseptsioon

Töö eesmärgiks oli anda Ida-Virumaa jääkreostuse ohutustamise altematiivid ja üldine kontseptsioon. Samuti oli eesmärgiks täpsustada andmebaase jäätmete ladestuskohtade osas ja teha neile keskkonnariski hinnang. Töö põhineb eelnevatel perioodidel tehtud uuringutel, andmebaasidel ja seiretulemustel. Oluliseks lähtematerjaliks on kogu maakonda haaranud projekti Redos 2 (1999) tulemused. Redos 2 raames koostati reostusobjektide andmebaasid ja tehti objektide keskkonnariski hinnang. Jääkreostusobjekti all mõistetakse tavapäraselt möödunud tegevuse tagajäljel tekkinud reaalset või potentsiaalset keskkonnaohtu, mis ohustab ka lähema ja kaugema ümbruskonna elanikke. Objektideks on prügilad, tööstusjäätmete ladestud, settebasseinid, reostunud pinnas ja hüljatud jäätmed, nagu näiteks katlamajad, asfaltbetoonitehased, kütusehoidlad, põllumajanduskemikaalide ja väetiste laod. Reostuse efektiivse ohutustamise programmi ja üksikute objektidega seotud puhastustöödel tuleb alati silmas pidada käesoleval ajal tekkivat reostust. Jääkreostuse ohutustamise alternatiivide ja kontseptsiooni väljatöötamise aluseks on järgmised lähtekohad: • Reostuse ennetamine ja vältimine, ettevaatlikkus otsuste tegemisel, integreerimine teiste eluvaldkondadega; • Koguda kokku, ladustada veel suhteliselt kompaktses konditsioonis olevad ohtlikud jäätmed; • Likvideerida jääkreostus seal, kus see on hädavajalik, kus see on suure keskkonnariski all ikaks ja ohustab otseselt inimeste tervist; • Likvideerida jääkreostus seal, kus seda nõuab teiste projektidega tehtavad kulutused infrastruktuuri arendamiseks või keskkonnaseisundi parandamiseks (hoidmiseks); • Mitte puhastada seal, kus aktsioon ei anna erilist efekti; • Lähtuda alternatiivide püstitamisel ja kontseptsiooni väljatöötamisel praegusel ajal õigusaktides ja muudest dokumentides määratletud suundadest ja tähtaegadest. Töö koostamise käigus analüüsiti ja süstematiseeriti olemasolevad andmed ning täiendati järgmisi andmebaase: • Põlevkivi aheraineladestud; • Tööstusjäätmete ladestus (prügilad); • Tavajäätmete prügilad. Kokku käsitleti 53 nii kasutatavat kui ka mittekasutatavat ladestuskohta. Lisaks haaras töö 25 põllumajanduskemikaali-ja väetisehoidlat. Muid andmebaase (õlihoidlad, reostunud alad jne) täpsustatakse töös "Ida-Virumaa jääkreostuskollete likvideerimise tegevuskavajajäätmekava", mis valmib 2002. a märtsis. Reostusobjektide ülevaade on koostatud mS-ina. Objektide ülevaade koosneb 4 omavahel seotud osast: • Prügilate koondandmestik; • Tööstusjäätmete prügilate ruumiandmestik; • Tegutsevate prügilate jäätmeliigid ja -kogused; • Põllumajanduskemikaalide- ja väetisehoidlad (eraldi andmebaasina). Riskihinnang käsitleb Ida-Virumaa jääkreostusobjektide ohtlikkuse hindamist veekeskkonnale ja inimestele. Keskkonnariski hindamisel järgitakse jada: ohu allikas --> reoainete liikumistee --> ohustatav objekt. Riski hinnati 5 põhikriteeriumi järgi: jääkreostuse suurus, jääkreostusobjekti ohtlikkus, rakendatud tehnilised abinõud, vee reostustundlikkus ja ohustatava objekti kaugus. Prügilate osas on ohtlikumad objektid järgmised: Kiviõli poolkoksi ladestus, Kohtla-Järve poolkoksi ladestus, Balti Elektrijaama tuhaväljak nr.I, Kukruse aheraine ladestus, Sompa aheraine ladestus, Eesti Elektrijaama tuhaväljak jt. Eelistatav jääkreostuse ohutustamise alternatiiv on järgmine: • Edasise reostamise vältimine; • Mitte teha maakonnas puhastustöid aladel ja nende ressursside osas – maakonna põhjaosas, kus edu saavutamine on vähe tõenäone isegi väga suurte kulutuste korral; • Ülejäänud maakonnas teha jääkreostuse ohutustamise töid arvestades kõigi looduslike ressursside kasutamise ja kaitsega. Selleks: • Lugeda põlevkivikaevandusalade ja Kohtla-Järve, Jõhvi, Kiviõli, Püssi ning Narva Elektrijaamade ümbruse maapinnalähedased põhjaveekihid (ordoviitsium) joogiveena perspektiivituteks; • Keskmise sügavusega põhjaveekihid (ordoviitsium-kambrium) lugeda perspektiivituks põlevkivikeemiaettevõtete piirkonnas; • Jääkreostuse ohutustamisel seada sihiks nimetatud veekihtide kasutamine võimaluse piires tehnoloogilise vee otstarbel, tehes selleks vajalikke töid ja kulutusi; • Peatähelepanu suunata maakonna põhjaosas paiknevate jääkreostusobjektide ohutustamisel pinnavee kvaliteedi parandamisele - pindmine äravoolu ohjamine, erosioon vältimine; • Õhkuheite vähendamine, objektideit tuleneva tolmu ja reostunud õhu emissiooni vähendamine; • Reostusobjektide ja inimese otsese kokkupuute takistamine (vältimine). Otsus teatud alade põhjaveekihtide kohta ei tähenda, et põhjavee osas kaitseabinõusid ei ole vaja teha. Eelkõige peab silmas pidama ohtu, mida Ida-Virumaa tööstuspiirkond ja põlevkivitootmisalad kujutavad kambrium-vendi veekihtidele ja Vasavere veehaardele. Ida-Virumaa jääkreostuse ohutustamise kontseptsioon lähtub olemasolevast olukorrast, keskkonnariski hinnangust ja võimalustest riski vähendada. See on järgmine: • Vähendada reostusobjektide riski inimese tervisele, seda nii otsese kokkupuute, veekeskkonna (joogivee), õhu või toidu ah ela kaudu, järgides nii veemajanduse kui ka jäätmekäitluse printsiipe; • Esmatähelepanu tuleb pöörata kambriumi-vendi ja Vasavere kvaternaari põhjaveeladestule; • Edasise keskkonna saastamise ja ka jääkreostuse tekkimise vältimine; • Jääkreostuse piiramine peab vältima reostunud alade laienemist; • Reostusobjektide üle kontroll ja järelvalve; • Reostuseobjektide lokaliseerimine ja puhastamine ning alade haaramine aktiivsesse maakasutusse; • Reostusobjektide ohutustamisellähtuda mõistlikest kulutustest. Eesmärgid on järgmised: • Integreerida jääkreostuse ohutustamise abinõud üldiste saastamise vähendamise abinõudega, seda nii maakonna kui ka ettevõtete tasandil; • Muuta reostunud alade maakasutust, kasutades neid mitte ainult tööstusmaana, vaid ka muudel eesmärkidel; • Keskkonda ja inimese tervist ohustava õhureostuse vähendamine (tolm, metaan, aromaatsete toksiliste Uhendite lendumine); • Olmejäätmete prügilate sulgemine mõistlike kulutustega; • Ohutustada objektid, mida ei ole võimalik mõistlike kulutustega puhastada ega lokaliseerida. • Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise piirkonnas (Kohtla-Järve, Kiviõli, Püssi, Narva): • Saavutada pinnaveekogude kvaliteedi osas vähemalt III rahuldav veeklass; pinnaveekogude seisundi ja veeelustiku kaitse eesmärgid veekogude lõikes täpsustatakse Viru alamvesikonna veemajanduskavas; • Reostusobjektide ohutustamisel maapinnalähedaste põhjaveekihtide osas püüda saavutada tehnoloogilise vee kvaliteet; • Reostunud põhjavee areaali suurenemise vältimine ja selle areaali vähendamine; • Kambrium-vendi veekihtide ja Vasavere veehaarde kui piirkonna ohutu joogivarustuse allikate kaitse tagamine; • Ohtlike ja inertsete jäätmete segunemise vältimine; • Vedelate jäätmete prügilatesse ladestamise lõpetamine; • Esmane ülesanne on põlevkiviõli ja selle tootmisel tekkivate vedelate jäätmete ning reostunud tehnoloogilise heitvee nõuetekohane käitlemine. Maakonna Ulejäänud piirkondades: • Saavutada pinnaveekogude kvaliteedi osas vähemalt I või II veeklass; • Reostusobjektide ohutustamisel tagada põhjaveekihtide osas joogivee kvaliteet; • Rannikumere kaitsel on peamine eesmärk Sillamäe jäätmehoidla sulgemine ja uue tehnoloogia rakendamine muldmetallide tootmisel. Pikaajaliseks eesmärgiks on jäätmeladestutega rikutud maastike ja reostatud alade taastamine erineva kasutusega aladeks: metsamaaks (karjääride alad), märgaladeks (näiteks elektrijaamade settetiigid, Kohtla-Järve jäätmemäega piirnev rikutud ala) ja vabaaja keskusteks (Kiviõli vana poolkoksimägi, Kukruse aherainernägi). Põhiliseks abinõuks suuremahuliste jääkreostusobjektide puhul on reostuse leviku tõkestamine ja reostuse leviku vähendamine. Seega ohuahela "objekt -+ reostust edasikandev komponent -+ ohustalavobjekt (põhjavesi, pinnavesi, inimese tervis)" teotsemise peatamine. Täielik puhastamine, kui uks ohutustamise moodus, on rakendatav piiratud ulatuses. Töös antud üldist jääkreostuse ohutustamise tegevuskava arendatakse "Ida-Virumaa jääkreostuskollete likvideerimise tegevuskavas ja jäätmekavas", mis valmib 2002. a märtsis.

Tellija: Keskkonnaministeerium; Uuringu läbiviija: AS Maves; Andmed imporditud Geoloogiafondi APIst: https://fond.egt.ee/fond/egf-api/9712