Tagasi otsingusse
Põder et al., 1996

RAS Silmeti keskkonnaauditi aruanne

Põder, T., Metsur, M., Laanep, J.
URL
Aasta1996
KirjastusGeoloogiafond
NumberEGF:9728
Tüüparuanne
OpenAccess
Eesti autor
Id53468

Abstrakt

Auditi põhijäreldused on: Umbes 10 ha suurusel maa-alal, kus hoiti uraanimaaki on y-kürguse doosi võimsus kuni 10 korda suurem normaalsest looduslikust foonist. Peale selle on mitu väiksemat, 100 - 1000 m2 suurust ala kus y-kiirguse doosi võimsus ületab normaalse taseme kuni 5 korda. Suure tõenäosusega on radioaktiivne saaste levinud ka uraanitootmiseks kasutatud hoonete alusesse pinnasesse ja kanalisatsioonisüsteemidesse. Territooriumil on kolm tahkete jäätmete matmispaika. Neisse on viidud ka vanu akumulaatoreid, sealhulgas tehases varem laialdaselt kasutatud nikkelkaadmiumakumulaatoreid ning tahkeid radioaktiivseid jäätmeid. Auditi käigus ei leitud andmeid selle kohta, et jäätmeid oleks maetud endistesse diktüoneemaargilliidi kaevandustesseo Tehnoloogilistes protsessides tekkivate jäätmete üle peetavarvestus on puudulik. Aastas juhitakse jäätmehoidlasse ca 145 000 m3 vedelaid jäätmeid (pulpi). Tehasel on JäätmeIuba vaid ca 6000 t tehnoloogiliste jäätmete ladustamiseks. Tehase territooriumil on umbes 1000 t tahkeid jäätmeid, sealhulgas ohtlikke jäätmeid, mis reostavad pinnast ja põhjavett. Jäätmekäitluse aruandes pole neid näidatud ja nende hoidmiseks puudub luba. Värviliste metallide tootmist on alustatud ilma nõuetekohase riikliku keskkonnaekspertiisita. Tootmisel tekib aastas umbes 2000 t nikli, tsingi ja kaadmiumiühendite segu, millele ei suudeta leida rakendust ja mis koguneb tehase territooriumile. See suure kaadmiumisisaldusega segu tuleb kvalifitseerida kui kõrgohtlik jääde. Sellisest jäätmest lahtisaamine võib osutuda tülikaks ja kulukaks - vähemalt 1000 EEK/t. Silmetis olevad naftasaaduste hoiukohad ei vasta Eestis kehtivatele keskkonnakaitse nõuetele. Masuudihoidla piirkonnas on umbes 1.5 ha suurust ala haara v õlireostus. Osalt võib see pärineda aastate eest toimunud avariist, üheks põhjuseks on tõenäoliselt kahe praegu kasutatava mahuti leke (O-mahuti ja mahuti nr. 1). Lisaks on mitmeid väikseid õlireostuskoldeid. Ulatusiikel aladel on maapind rikutud pinnase koorimise, ebaseaduslike kaevetööde, kaevanduskäikude varingute ja poolelijäänud ehitiste ning rajatistega.

Märkused

Tellija: RAS Silmet; Uuringu läbiviija: OÜ Georemest; Andmed imporditud Geoloogiafondi APIst: https://fond.egt.ee/fond/egf-api/9728
Viimati muudetud: 6.6.2026
KIKNATARCSARVTÜ Loodusmuuseumi geokogudEesti Loodusmuuseumi geoloogia osakond
Leheküljel leiduvad materjalid on enamasti kasutamiseks CC BY-SA litsensi alusel, kui pole teisiti määratud.
Portaal on osaks teadustaristust ning infosüsteemist SARV, majutab TalTech.
Open Book ikooni autor Icons8.