Tagasi otsingusse
Põder et al., 1996
RAS Silmeti keskkonnaauditi aruanne
Põder, T., Metsur, M., Laanep, J.
| Aasta | 1996 |
|---|---|
| Kirjastus | Geoloogiafond |
| Number | EGF:9728 |
| Tüüp | aruanne |
| OpenAccess | |
| Eesti autor | |
| Id | 53468 |
Abstrakt
Auditi põhijäreldused on:
Umbes 10 ha suurusel maa-alal, kus hoiti uraanimaaki on y-kürguse doosi võimsus kuni 10
korda suurem normaalsest looduslikust foonist. Peale selle on mitu väiksemat, 100 - 1000 m2
suurust ala kus y-kiirguse doosi võimsus ületab normaalse taseme kuni 5 korda. Suure
tõenäosusega on radioaktiivne saaste levinud ka uraanitootmiseks kasutatud hoonete alusesse
pinnasesse ja kanalisatsioonisüsteemidesse.
Territooriumil on kolm tahkete jäätmete matmispaika. Neisse on viidud ka vanu
akumulaatoreid, sealhulgas tehases varem laialdaselt kasutatud nikkelkaadmiumakumulaatoreid
ning tahkeid radioaktiivseid jäätmeid. Auditi käigus ei leitud
andmeid selle kohta, et jäätmeid oleks maetud endistesse diktüoneemaargilliidi
kaevandustesseo
Tehnoloogilistes protsessides tekkivate jäätmete üle peetavarvestus on puudulik. Aastas
juhitakse jäätmehoidlasse ca 145 000 m3 vedelaid jäätmeid (pulpi). Tehasel on JäätmeIuba vaid
ca 6000 t tehnoloogiliste jäätmete ladustamiseks.
Tehase territooriumil on umbes 1000 t tahkeid jäätmeid, sealhulgas ohtlikke jäätmeid, mis
reostavad pinnast ja põhjavett. Jäätmekäitluse aruandes pole neid näidatud ja nende
hoidmiseks puudub luba.
Värviliste metallide tootmist on alustatud ilma nõuetekohase riikliku keskkonnaekspertiisita.
Tootmisel tekib aastas umbes 2000 t nikli, tsingi ja kaadmiumiühendite segu, millele ei
suudeta leida rakendust ja mis koguneb tehase territooriumile. See suure
kaadmiumisisaldusega segu tuleb kvalifitseerida kui kõrgohtlik jääde. Sellisest jäätmest
lahtisaamine võib osutuda tülikaks ja kulukaks - vähemalt 1000 EEK/t.
Silmetis olevad naftasaaduste hoiukohad ei vasta Eestis kehtivatele keskkonnakaitse nõuetele.
Masuudihoidla piirkonnas on umbes 1.5 ha suurust ala haara v õlireostus. Osalt võib see
pärineda aastate eest toimunud avariist, üheks põhjuseks on tõenäoliselt kahe praegu
kasutatava mahuti leke (O-mahuti ja mahuti nr. 1). Lisaks on mitmeid väikseid
õlireostuskoldeid.
Ulatusiikel aladel on maapind rikutud pinnase koorimise, ebaseaduslike kaevetööde,
kaevanduskäikude varingute ja poolelijäänud ehitiste ning rajatistega.
Märkused
Tellija: RAS Silmet; Uuringu läbiviija: OÜ Georemest; Andmed imporditud Geoloogiafondi APIst: https://fond.egt.ee/fond/egf-api/9728
Viimati muudetud: 6.6.2026