Tagasi otsingusse
Tuuling et al., 2024h
Harju maakonna Rae uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2024)
Tuuling, T., Mänd, K., Paat, K.
| Aasta | 2024 |
|---|---|
| Kirjastus | Geoloogiafond |
| Number | EGF:9937 |
| Tüüp | aruanne |
| OpenAccess | |
| Eesti autor | |
| Id | 53674 |
Abstrakt
Geoloogiline uuring tehti AS-i Ahtol tellimisel. Rae uuringuruum teenindusala pindalaga 165,15 ha asub Harju maakonnas Rae vallas Rae ja Soodevahe külades riigile kuuluvatel kinnistutel Rae turbatootmisala (katastritunnus 65301:002:0600), Viimsi metskond 188 (65301:002:1757) ja Viimsi metskond 64 (65301:001:3825).
Töö eesmärgiks oli enne turbatootmisalade korrastamist uurida, kas maa-alal, mida maavara kaevandamiseks juba kasutakse, võiks leiduda kaevandamisväärset lubjakivi, milline on selle kvaliteet, lasumustingimused, kaevandamise mäetehnilised ning keskkonnakaitselised tingimused.
Tööde käigus rajati uuringuruumi 16 puurauku sügavusega kuni 26,5 m. Geoloogilise rikkevööndi asukohta ja purustusvööndi laiust täpsustati geofüüsikaliste meetoditega, kasutades selleks elektrilise tomograafia meetodit. Hüdrogeoloogilistest töödest teostati katsepumpamine kuuest puuraugust, kus tehti ka geofüüsikalisi mõõtmisi tiiviku-meetodil, mis võimaldas hinnata, kust toimub valdavalt vee sissevool puurauku. Kivimi füüsikalis-mehaaniliste omaduste selgitamiseks võeti kokku 57 proovi killustiku puru-nemis- ja külmakindluse määramiseks. Kivimi keemiliseks analüüsiks võeti 24 proovi milles määrati CaO, MgO ja 10% soolhappes lahustumatu jääk.
Uuringuruumi kasulik kiht on esindatud Ordoviitsiumi ladestu Viivikonna, Kõrgekalda, Väo, Kandle, Loobu ja 0,4 m paksuselt Toila kihistu lubjakividega.
Viivikonna ja Kõrgekalda kihistute lubjakivi on kvaliteedilt kehvemad, vastates madala-margilise ehituslubjakivi nõuetele ning Väo, Kandle, Loobu ja Toila kihistu lubjakivid koos kaevandades annavad kõrgemargilise ehituslubjakivi.
Rikkevööndist lõuna-kagu pool, kus Väo kihistu lasumis puudus Viivikonna kihistu madalakvaliteediline lubjakivi, uuriti ala detailsemalt ja arvutati varu tarbevaru kategoorias: turbatootmisalaga kattuvas osas aktiivse tarbevaruna ning väljaspool turbatootmisala passiivse tarbevaruna (sealhulgas Rail Baltic trassikoridoriga kattuvas osas). Tarbevaru detailsusega uuritud alal eraldati vertikaalses läbilõikes kvaliteedilt 2 plokki – Viivikonna ja Kõrgekalda kihistu mahus madalamargiline ehituslubjakivi, mille purunemiskindlus on keskmiselt LA 32 (kategooria LA35) ja külmakindlus keskmiselt 3,9% (kategooria F4) ning Väo, Kandle, Loobu ja Toila kihistu mahus kõrgemargiline ehituslubjakivi, mille purunemiskindlus on LA25 (kategooria LA25) ning külmakindlus 1,6% (kategooria F2).
Uuringuruumi põhja- ja lääneosas, kus geoloogiline ehitus on rikkest tingitult keeruline ning andmeid geoloogilise ehituse detailsemaks kirjeldamiseks ei ole piisavalt, esitati varu kinnitamiseks ehituslubjakivi reservvaruna. Reservvaru puhul ei ole vertikaalses läbilõikes erineva kvaliteediga plokke eraldatud – kvaliteeti hinnati kogu läbilõike keskmisena, kus purunemiskindlus on LA27 (kategooria LA30) ning külmakindlus 2,4% (kategooria F4).Väljaspool Rae uuringuruumi, Rae turbatootmisala piires, kus ala on mäetöödest (turba kaevandamisest) juba mõjutatud, ning edaspidi võiks seal detailsemalt uurida ka kvaternaarisetete lamamis oleva lubjakivi sobivust ehitusmaterjalide tootmiseks, hinnati ehituslubjakivi prognoosvaru.
Geoloogilise uuringu tulemusena tehakse Maa-ametile ettepanek moodustada Rae uuringuruumi ehituslubjakivi varu arvele võtmiseks Rae lubjakivimaardla ning võtta seal arvele varu järgmiselt (seisuga 01.10.2024):
-
madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 31,37 ha pindalal 506 tuh m3 (plokk 1, kogumahus veealune);
-
kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 56,07 ha pindalal 5555 tuh m3 (plokk 2, osaliselt ploki 1 lamamis, kogumahus veealune);
-
madalamargilise ehituslubjakivi passiivset tarbevaru 9,99 ha pindalal 214 tuh m3 (plokk 3, kogumahus veealune; RB kavandatava trassikoridoriga ja passiivse turbavaruga kattuvas osas);
-
kõrgemargilise ehituslubjakivi passiivset tarbevaru 16,43 ha pindalal 1774 tuh m3 (plokk 4, osaliselt ploki 3 lamamis, kogumahus veealune, RB kavandatava trassikoridoriga ja väljaspool Rae turbatootmisala aktiivse turbavaruga kattuvas osa);
-
madalamargilise ehituslubjakivi aktiivset reservvaru 51,39 ha pindalal 7475 tuh m3 (plokk 5, kogumahus veealune);
-
madalamargilise ehituslubjakivi passiivset reservvaru 4,79 ha pindalal 689 tuh m3 (plokk 6, kogumahus veealune, RB kavandatava trassikoridoriga kattuvas osas);
Väljaspool Rae uuringuruumi, Rae turbatootmisala piires 57,27 ha pindalal hinnata madalamargilise ehituslubjakivi prognoosseks varuks 10631 tuh m3.
Märkused
Maavara: lubjakivi; Maardla: Rae lubjakivimaardla; Tellija: Aktsiaselts AHTOL; Uuringu läbiviija: OÜ Inseneribüroo STEIGER; Andmed imporditud Geoloogiafondi APIst: https://fond.egt.ee/fond/egf-api/9937
Viimati muudetud: 6.6.2026