Kurtna-Vasavere veehaarde uuring

Kvaternaari Vasavere põhjaveekogum on siiani olnud peamine joogivee allikas Jõhvi valla ning Kohtla-Järve linna elanikele. Samas asub kogumile rajatud Kurtna-Vasavere veehaare Kurtna maastikukaitsealal ning avaldab mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvatele järvedele. Vastuoluliste huvide tõttu otsitakse võimalusi, kuidas veevõtust põhjustatud ökoloogilist survet kaitsealustele järvedele vähendada. Sellest tulenevalt modelleeriti ning analüüsiti uuringus erinevaid alternatiive põhjaveevõtuks, mille kaudu oleks võimalik parandada kaitse all olevate järvede seisundit. Eelnevate uuringute ja selle töö modelleerimine näitavad, et Kuradi- Martiska ja Ahnejärve optimaalsete veetasemete saavutamiseks tuleks oluliselt vähendada veevõttu Kurtna-Vasavere veehaarde olemasolevatest puurkaevudest. Puudujääkide katmiseks leiduks vee-ettevõtte teeninduspiirkonnas mitmeid aluspõhjalisi põhjaveekogumeid, kuid hüdrogeoloogiliste ja -geokeemiliste eripärade tõttu on teiste põhjaveekogumite vee kasutamine alternatiividena Kvaternaari Vasavere põhjaveekogumile raskendatud ning eeldaks olulisi muudatusi praeguses põhjavee töötluses. Uuringus läbi viidud modelleerimise tulemuste põhjal võiks eelistada varianti IV (olemasolevast veehaardest võetakse 3200 m3/d ning rajatakse 5 uut puurkaevu Vasavere järvest itta veevõtuga 2600 m3/d). Selle alternatiiviga võetav kogus (5800 m3/d) on maksimaalne, mida Vasavere põhjaveehaardega saab kasutada. Juhul kui tulevikus peaks piirkonna veevajadus suurenema, tuleb lisanduv kogus katta muude veeallikatega. Tuleviku perspektiivis tuleks uurida võimalusi Ahtme veehaarde põhjavee kasutamist veevarustuses suuremas suhtvahekorras praegusele vähendades selleks radionkliidide ja kloriidiooni sisaldusi.

Tellija: Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus; Uuringu läbiviija: Tartu Ülikool; Andmed imporditud Geoloogiafondi APIst: https://fond.egt.ee/fond/egf-api/47263