Narva põlevkivikarjääri 13. jaoskonna sulgemise ja korrastamise eelprojekt [Bakalaureusetöö. Juhendaja: E. Lüütre]

Kokkuvõte

Narva põlevkivikarjääri 13. jaoskonna alal lõppevad kaevandamistööd 2015. a suve esimeses pooles ning algavad lõplikud rekultiveerimistööd. Antud alal on paralleelselt mäetöödega puistanguid tasandatud ja silutud, seega on juba ligi 90% alast korrastatud metsamajandusmaaks. 1. aprilli 2015. a seisuga on 13. jaoskonnas 336,2 ha suurune ala korrastatud metsamajandusmaaks ning 18,4 ha suurune ala on mäetehniliselt korrastatud ehk vajab veel metsastamist. Lisaks kuulub rekultiveerimisele ligi 10 ha suurune ala, kulgedes piki lõunapoolse mäeeraldise piiri, kus toimub praegu kaevandamine.

13. jaoskonna sulgemisel tuleb läbida mitmeid etappe, mis hõlmab ala hüdrogeoloogilise režiimi reguleerimiseks vajalikke ehitiste rajamist (ühendus Metskülja oja ja Mustajõega), teedevõrgu taastamist puistangutele, tehnilist ja bioloogilist korrastamist, draglaini demonteerimist ning buldooseri ja pärikopp-ekskavaatori üleviimist teistesse tranšeedesse, pumbajaama ja elektri ülekandeliinide demonteerimist.

Tehniline korrastamine hõlmab puistangute tasandamist ja silumist, puistangunõlvade tasandamist, trasside rajamist puistangupealsetele, veotranšeede nõlvade puhastamist orgaanikast, veotranšeedele ülesõidukohtade rajamist, alla- ja ülessõiduteede rajamist tehispaljandile, tehispaljandi ülemise järsu serva tõkestamist pinnasevalliga, Natura 2000 ala kaitseks 50 m laiuse tammi rajamist ning settebasseini likvideerimist.

Buldooseriga puistanguharjade tasandamisel tuleb tagada nõue, et nõlvade langus ei ületaks 8 kraadi. Antud juhul, püsivate kivimitega veotranšeede nõlvad jäetakse kattekivimite loomuliku varingukaldenurga alla (38 kraadi), kuid veealune osa tuleb muuta laugemaks tagamaks metsloomadele veekogule ligi- ja väljapääs. Puistangupealsete teede jaoks rajatakse peaaegu iga puistangu keskele 10 m laiused tasandatud trassid, mille pikisuunaline kallakus ei ületa 5 kraadi. Veotranšeede nõlvad tuleb puhastada keskmiselt 8-9 m ulatuses orgaanilisest ainest ehk puudest, põõsastest jm. Nõlvade puhastustööde mahud varieeruvad veotranšeede lõikes, kuna bioloogiline materjal kasvab ainult maa-ala lääneosas. Seega tuleb kokku puhastada ligikaudu 7,7 ha veotranšeede nõlvu ning 200,7 ha puistangupealseid alasid, kuhu tekivad madalad veekogud. Mäeeraldise idapiirile tuleb rajada Natura 2000 ala, Mustajõe loodusala, kaitseks 50 m laiune tihendatud materjalist tamm (vältimaks veevalgumist loodusalale). Kuna idapoolsele alale vesi ei tungi maa-ala reljeefi tõttu (2013. a kõrgusandmete alusel), siis tuleb tranšee põhja ja nõlvadele istutada metsakultuurid. Mäeeraldise lõunapoolne töötranšee kobestamata ja kaljustest kivimitest koosnev külg jääb järsuks tehispaljandiks, mis eelnevalt puhastatakse ripetest variguohu vältimiseks ning rajatakse ülemisele järsule servale üle 1,2 m kõrgusega pinnasevall, vältimaks metsloomade ja ka inimeste allakukkumist. Tehispaljandile tuleb rajada vähemalt kaks alla- ja ülessõidukohta tagamaks ligipääsu veekogule. Samuti tuleb rajada vähemalt kaks ülesõidukohta veotranšeedele, et pääseda aladele, mis on ära lõigatud ja ligipääsematud tekkiva veekogu iseärasuste tõttu. Pärast veepumpamise lõpetamist, kuivendatakse settebassein, settinud põlevkivi koristatakse ning bassein täidetakse puistangumaterjaliga ning peale istutakse metsakultuurid.

Bioloogiline korrastamine hõlmab tehniliselt korrastatud puistangutele metsakultuuride, mändide ja kaskede, istutamist, kuna ala korrastatakse metsamajandusmaaks. Karjääri korrastatavatel maadel peab okas- ja lehtpuuliikide suhe olema vastavalt umbes 75% ja 25% ning istutamise tihedus vastavalt 3500 ja 2000 istikut hektaril. Istutustöid on soovitatav teostada varakevadel, peale lume ja pinnase sulamist. Kahele poole puistangupealsetele teedele tuleb rajada lehtpuudest (kask) tuleohutusvööndid kogulaiusega 30 m.

13. jaoskonnas olid maapinna absoluutkõrgused kaevandamiseelselt 25,0-31,0 m piires ning reljeef suhteliselt tasane. Tegemist oli soise maa-alaga, millelt voolas Metsküla oja. Mäetööde alustamisel juhiti Metsküla oja uude sängi, mis kulgeb ümber 13. jaoskonna. Metsküla oja ja Mustajõe kaudu toimiks ka veeäravool. Vee juurdevool oleks tagatud põhjavee ning sademete näol. Korrastamiseelselt on antud maa-ala ja selle lähiümbruse maapinna absoluutkõrgused vahemikus 14,5-34,5 m. Pärast veepumpamise lõpetamist ning pumbajaama demonteerimist tõuseb veetase tranšeedes ligikaudu absoluutkõrguseni 24,5-25,0 m, mida reguleerib Mustajõgi veetaseme absoluutkõrgusega 25,0 m. Maa-alale tekkiva veekogu keskmiseks sügavuseks kujuneb keskmiselt kuni 8,5 m. Maksimaalse sügavuse 10,9 m saavutab veekogu lõunapoolses veotranšees. Lisaks tekivad veekogud-märgalad, sügavusega kuni 1,2 m, kohati kuni 6,0 m, ka puistangupealsetele aladele, mille tõttu tuleb teostada mahukaid metsaraieid ning metsahoolduse vajadusel raskendavad ligipääsu metsale. Pärast veepumpamise lõpetamist 2015. a sügisel, koguneb veel aasta lõpuga tranšeedesse ligikaudu 332 tuhat m3 vett ning veetase tõuseb 2,88 m, järgmise kolme aastaga saavutab veekogu oma maksimaalse mahu 3226 tuhat m3 ning ligi 9 m sügavuse.

Maardu fosforiidikaevanduse, Põhja ja Lõuna karjääride näitel on oluline rikutud maade tehniline ning bioloogiline korrastamine, et oleks tagatud ligipääs puistangutele, ka suuremõõtmelistele masinatele (nt metsahooldus, metsatulekahjude kustutamine) ning tranšeede nõlvade nõutud nõlvuste tagamine. Samuti on oluline tagada veekogudes veevahetus ning eemaldada vee reostumist põhjustavad faktorid juba varakult (nõlvade puhastamine orgaanikast, inimtegevuse takistamine).