Kaevandamisel tekkiva aheraine kasutamine täitmisel [Bakalaureusetöö. Juhendaja: V. Karu]

Käesoleva töö tulemusel selgus, et Euroopa täitmisalane kogemus ulatub palju kaugemale kui Eesti oma. Erinevalt Eestist tegeletakse paljudes Euroopa riikides juba pikka aega aktiivselt nii suletud kui töötavate kaevanduste täitmisega. Küll aga on ka Eestis tehtud mitmeid uuringuid ja mõningad katsetusi nii laboris kui välitingimustes. Kõik see võimaldab järeldada, et Eestil on olemas kõik eeldused alustada põlevkivikaevanduste täitmisega. Enne reaalsete tööde algust tuleks aga teha suuremahulisi katsetöid töötavates kaevandustes, arvestades seejuures juba katsete planeerimisel võimalike tulevaste  täitmismeetoditega. Enne katsete tegemist ja pärast katseid peaks koostama erinevaid mudeleid, mis näitaksid näiteks tehisterviku paisumist ajas või vee eraldumist tehisterviku kivistumise käigus. Mudelid võimaldaksid edukate katsete korral hiljem lihtsustada täitmisprotsessi planeerimist. Kahtlemata tuleks konsulteerida pikaaegse täitmiskogemusega riikide spetsialistidega, et täpsemalt teada saada nende kogemusest täitmisel ning saada nõu ja näpunäiteid selles osas, mida peaksime meie kindlasti teisiti tegema näiteks oma teistsuguste geoloogiliste tingimuste tõttu. Tuleks uurida veel täpsemalt ja põhjalikumalt teiste täitmisega tegelevate riikide kogemusi. Viimasele aitab oluliselt kaasa töö autori poolt koostatud interaktiivne kaart, mida on võimalik vastavalt vajadusele ja leitavale informatsioonile pidevalt täiendada ning millel olevat informatsiooni on võimalik automaatselt vastavalt vajadusele selekteerida näiteks täitmismeetodi või kaevandatava maavara järgi.

Töö tulemusel selgus ka, et Narva karjääris, Estonia kaevanduses ja planeeritavas UusKiviõli kaevanduses on teoreetiliselt võimalik täitmistöid teha. Kuna Narva karjääri laavakaevandatavasse osasse pakutavat lahendust on üsna keerukas reaalselt teostada, siis vajaks see põhjalikku edasiuurimist, kas see üldse praeguste tehniliste võimaluste juures võimalik oleks ning kas see seejuures ka ära tasuks. Või pigem peab see lahendus ootama hilisemat aega, kui tehnilised lahendused ideedele järgi jõuavad. Täitmistööd tasuksid end majanduslikus plaanis ära ja avaldaksid ettevõtte majandusnäitajatele pikas perspektiivis positiivset mõju eeskätt Estonia kaevanduses ja Narva karjääri vaalkaevandatavas osas.

Planeeritava Uus-Kiviõli kaevanduse puhul mõjutab negatiivselt ettevõtte majandusnäitajaid vahemaa elektrijaamade ja kaevanduse vahel, mis on Eesti põlevkivimaardla mõistes väga suur ning see muudab tuha transpordi kalliks ning ajakulukaks. Narva karjääri laavakaevandatava osa puhul mõjutab negatiivselt investeeringu maksumust välja pakutud lahenduse kõrge maksumus. Kõigis töös käsitletud kaevandamisega tegelevates üksustes mõjutab täitmise kasutuselevõttu keskkonnatasude suurus. Nimelt peaksid need tasud jätkuvalt tõusma, et üks ettevõtte sooviks majanduslikust vaatenurgast vaadatuna täitmist kasutusele võtta. Samuti on olulised riikide omavaheliste kokkulepete tulemused. Kui need lepped suurendaksid survet ettevõtetele, otsimaks ja leidmaks kasutust tekitatavatele jäätmetele, siis oleks see üheks tõukeks ettevõtjale täitmisega alustamiseks. Teoreetiliste lahenduste loomisel püüdis töö autor lähtuda võimalikult palju majanduslikust soodsusest, et täitmisprotsessi omahind võimalikult odav oleks, samuti praegustest kaevandamistingimustest ning keskkonnahoiust, et kasutus leitaks võimalikult suurele hulgale jääkidele/jäätmetele, seejuures ümbritsevat loodust ja elukeskkonda võimalikult vähe häirides. Täitmine avaldabki eeskätt positiivset mõju loodushoiule. Maapind ja looduskeskkond säilib tänu kaevanduse täitmisele ning maapinnale ei ladestada erinevaid jäätmekuhjasid.

Abstract

With every year, the oil shale mines in Estonia reach greater depths. At the same time, the losses, environmental taxes and the amount of wastes are growing. One possible solution to these problems is backfilling. This is the purpose of this Bachelor’s degree thesis.

There are six main backfilling methods in the world. Backfilling must be carried out by meeting the environmental requirements. One major positive impact of backfilling is stabilising the ground.

Estonia does not have a lot of experience in backfilling, but a great number of researches have been done and some tests have been carried out in the Viru, Kiviõli and Kukruse mines. However, Europe in general has experience in backfilling since the middle of the 19th century. Backfilling is used in a number of salt, coal and ore mines, for example in Poland, Sweden and France.

The author of this Bachelor’s degree thesis came to the conclusion that backfilling is theoretically possible in the mines of Uus-Kiviõli, Narva and Estonia. In finding the best possible backfilling method, the author considered the economical feasibility of the methods, the current methods of mining and the current available infrastructure of the mines. Backfilling is financially profitable if the environmental taxes continue growing and the mining waste is used up completely.

In order to come up with hypothetical solutions, the author of this thesis took Estonia’s previous experience and backfilling research into consideration. Also, extensive research about backfilling in Europe has been done, because in many countries in Europe, backfilling is used in already closed and working mines. In order to use Europe’s experience in other researches in the future, the author has created a website that anyone who is interested has access to. Anyone who is interested can also update the available information.