Aasta | 1994 |
---|---|
Kirjastus | Geoloogiafond |
Number | EGF:4867 |
Tüüp | aruanne |
OpenAccess | |
Eesti autor | |
Id | 40571 |
Abstrakt
1994. a. eraldati Eesti rannikul välja 8 rannikuseireala, mis paiknevad geoloogiliselt, hüdroloogiliselt ja hüdrodünaamiliselt erinevates tingimustes. Tegemist on liivarandadega, kus esineb ka peenemat ja jämedamat materjali.
Tööd on komplekssed, sest selgitatakse igas uuritavas piirkonnas ranniku morfoloogiat ja dünaamikat ning setete kujunemise iseärasusi. Rannasetete liiv pärineb kas samas rannas kujunenud astangust või on kohale toodud lainetuse ja hoovuste mõjul piki rannikut kaugemast piirkonnast.
Tüüpilised kuhjelised liivarannad esinevad tavaliselt lahepärades või külgedel, kus kulutusprotsessid ilmnevad vaid ekstreemsetes ilmastikuoludes. Kõikides uuritud liivarandades esineb väiksem või suurem astang, mida tormilainetus koos kõrgveega purustab.
Liiva võib rannanõlval olla suhteliselt õhukeselt või üldse puududa. Näiteks Pirital paljandub rannavallide vahelistes nõgudes moreen, Järvel viirsavi ja Ruhnus koguni devoni liivakivi.
Märkused
Tellija: Eesti Geoloogiakeskus; Uuringu läbiviija: Geoloogiakeskus; Andmed imporditud Geoloogiafondi APIst: https://fond.egt.ee/fond/egf-api/4867
Viimati muudetud: 3.4.2022