Merepõhja setete keskkonnaseisundi hindamise metoodika arendamine ja rakendamine

Töö tehti vajadusest täiendada merepõhja setete keskkonnaseisundi hindamise metoodikat selleks vajamineva alusandmestiku kogumise ja aparatuuri täiustamisega. Täiendatud SedGoF projektis väljatöötatud metoodika on aluseks keskkonnaseisundi määramiseks vajalike indikaatorite ja kriteeriumite määratlemiseks. Andmed koguti Eesti merealal Soome lahe suudmest Liivi laheni ning andmete kogumisel rakendati eelnevast SedGoF projekti metoodikat (SedGoF projekt keskendus vaid Soome lahele). Andmete kogumiseks täiustati aparatuuri lehviksonariga, mis võimaldab selgitada settimispiirkondade ulatust ja settimismäära hulka. Kogutud lähteandmete põhjal uuriti Eesti rannikumere pindmiste põhjasetete üldist keemilist (sh raskmetallide sisaldusi), orgaanilist koostist ning lõimist ning erinevaid fosfori fraktsioone ning nende sisaldusi, selgitamaks setete keskkonnaseisundit. Oluline osa uuringust oli hinnata, kui suur osa setetesse akumuleerunud fosforist on potentsiaalselt mobiilne ja mis on selle mõju Läänemere keskkonnaseisundile. Selle jaoks teostati setetest fosfori fraktsioneerimine, mille käigus ekstraheeriti setet järjest tugevamate lahustega ja mõõdeti saadud lahustest fosfori sisaldused. Võrdlemisi suur mobiilse fosfori hulk Läänemere põhjasetete kõige ülemises intervallis (0–1 cm) võib täiendavalt soodustada Läänemere jätkuvat eutrofeerumist ka ilma uue fosfori sissekandeta veel aastakümneteks. Nii Läänemere keskkonnaseisundi hindamisel ja muutuste prognoosimisel kui ka erinevate tegevuste planeerimisel tuleks võtta arvesse põhjasetete mobiilse ehk potentsiaalselt eutrofeerumist põhjustava fosfori hulka. Valdavalt olid uuritud piirkondade setteläbilõigetes raskmetallide sisaldused madalamad, kui SedGoF projekti poolt välja pakutud rahuldava keskkonnaseisundi piirmäärad, kuid elementide Hg, Cd, Pb, Cr, Zn, Ni, As puhul ületati SedGoF’i ja/või HELCOM’i poolt pakutud hea keskkonnaseisundi piirmäär nii setteläbilõike pinnakihis kui ka kohati sügavamates kihtides. Eelkõige oli see iseloomulik akumulatsioonialade setteläbilõigetele. Raskmetallide sisaldused erosiooni/transpordi alade setetes (Väinameri, Suur väin) olid üldiselt madalamad kui akumulatsioonialadel (Soome lahe suue, Liivi laht).

Tellija: Keskkonnainvesteeringute keskus; Uuringu läbiviija: Eesti Geoloogiateenistus; Andmed imporditud Geoloogiafondi APIst: https://fond.egt.ee/fond/egf-data/9598