Seosed Eesti lubjakivide Los Angeles'e purunemiskindluse ja survetugevuse vahel Väo ja Sutlema maardla näitel [Bakalaureusetöö. Juhendajad: O. Hints, H. Prank]
| Aasta | 2026 |
|---|---|
| Pealkiri tõlgitud | Relationships between Los Angeles abrasion resistance and uniaxial compressive strength of Estonian limestones: the case of the Väo and Sutlema deposits [BSc Thesis. Supervisors: O. Hints, H. Prank] |
| Kirjastus | Tallinna Tehnikaülikool, geoloogia instituut |
| Kirjastuse koht | Tallinn |
| Leheküljed | 1-44 |
| Tüüp | diplomitöö / bakalaureusetöö |
| OpenAccess | |
| Litsents | CC BY 4.0 |
| Eesti autor | |
| Keel | eesti |
| Id | 54549 |
Abstrakt
Eesti maapõues leiduvad maavarad on rahvuslik rikkus, mis on vajalik riigi majanduslikuks arenguks. Eestis on uuritud aluspõhja maavarasid 20. sajandi algusest saadik. Mida rohkem on aeg edasi liikunud, seda uuemad metoodikad ja nõuded on välja töötatud. See põhjustab andmete, mis peaksid olema igavesti ajakohased, aegumist. Selle asemel, et teostada kordusuuringud, oleks efektiivsem leida korrelatsioonid vanade ja uute andmete vahel nende tõlgendamiseks. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida seoseid Eesti lubja- ja dolokivide purunemisekindluse EVS-EN 1097- 2:2020 Los Angeles meetodi ja GOST 8269.0-97 loodusliku kivi survetugevuse vahel. Teooriast on teada üldine seaduspärasus, mida suurem on loodusliku kivi survetugevus, seda parem on selle purunemiskindlus. Korrelatsioon võimaldaks hinnata kivimi purunemiskindlust kasutades survetugevuse katse tulemust. Uuringu käigus koguti Väo V lubjakivikarjäärist ja Sutlema karjäärist 8 paekiviproovi. Proovid valiti erinevatest kivimkompleksidest, mis kuulusid Uhaku, Lasnamäe, Aseri, Kunda, Vormsi ja Nabala lademesse. Igast proovist valmistati 50x50x50 mm kuubikulised katsekehad survetugevuse ja veeimavuse määramiseks. Ülejäänud materjal purustati ja teostati purunemiskindlus LA meetodil. Andmed esitati tabelis ning neid analüüsiti graafiliselt. Analüüsi tulemusena leiti hea seos purunemiskindluse ja survetugevuse vahel. Kivimi purunemiskindluse paranemisel suureneb ka kivimi survetugevus, kuid selles leidub erandeid. Tugevate kivimite puhul suureneb ka survetugevuse üksikkatsete omavaheline tulemuste hälve. Kuigi korrelatsioon on olemas, siis survetugevuse tulemuste varieeruvuse tõttu ei ole võimalik luua täpset matemaatilist seost konkreetse kihi purunemiskindluse ja survetugevuse üksikproovide tulemuse vahel. Selle eest on võimalik kategoriseerida survetugevused LA tulemuste järgi. Täpsema seose leidmiseks oleks soovituslik uurida veel lubjakivi kihtide veeimavust, poorsust ja keemilist koostist ning ka laiendada uuringuala.