Virtual reference collection

Does Estonia has oil and gas? Natural bitumen and gas occurrences in Estonia

Kattai, V.

Abstract

Looduslike naftabituumenite levikut on põhjalikumalt uuritud Eesti TA Geoloogia Instituudis (GI) aastatel 1986–1991 ja hiljem (1991–1998) Eesti Geoloogiakeskuses (EGK). Välitöödel (Ordoviitsiumi ja Siluri karbonaatkivimite puursüdamike, paljandite ja karjääride revideerimine) osalesid GI juhtivteadur ja hiljem EGK maavarade osakonna juhataja geoloogiakandidaat Vello Kattai, Sankt-Peterburi Naftauuringute Instituudi (VNIGRI) juhtivteadur geoloogidoktor Boris Klubov, geoloogiadoktor Heldur Nestor TA Geoloogia Instituudist, EGK kaardistamise osakonna juhataja Kalle Suuroja ja geoloog Uve Lokk.

Laboratoorsed uuringud viidi läbi Kohtla-Järve Põlevkivi Teadusliku Uurimise Instituudis (ekstraheerimise ja termilise destruktsiooni produktid, mikroelemendid, keemiline ja elementkoostis), Eesti TA Keemia Instituudis (süsiniku isotoopkoostis), Sankt-Peterburi Naftauuringute Instituudis teostati keemilis-bituminoloogilised ja mikropaleontoloogilised uuringud ja Venemaa TA Siberi osakonna Tomski Naftakeemia Instituudis määrati biomarkereid – metalloporfüriine.

Uuringute tulemused avaldati aastatel 1987–1998 publikatsioonidena Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Geoloogiakeskuse Toimetistes, ajakirjas „Oil Shale“ ja teistes väljaannetes vene või inglise keeles. Mõned varasemad artiklid ja EGK Toimetiste artiklid on eestikeelsed.

Ajakirja Eesti Loodus tellimusel kirjutatud ülevaateartiklid on paigutatud nimekirja algusesse (1–7), et lugejad saaksid populaarsemas vormis teavet Eesti põlevmaavarade liikidest ja levikust. Teadusartiklid on esitatud tähestikulises järjekorras (8–31). Lõpus on lisatud mõned artiklid nafta leviku, perspektiivi ning lähteallika kohta Balti basseinis (32–41). Eesti looduslike bituumenite ja maagaasi ilmingute kataloog on avaldatud Eesti Geoloogiakeskuse käsikirjalises aruandes „Looduslike naftabituumenite ja gaasi levik ning omadused”, 1993, EGF nr. 6418.

bituminoosne rifflubjakivi Hiiumaalt bituminoosne lubjakivi Hiiumaalt

Eestis võib välja eraldada kolm suuremat loodusliku bituumeni ilmingute piirkonda – Kirde-Eesti, Mandri-Eesti lääneosa ning Hiiumaa – mis erinevad üksteisest bituumeni esinemisvormide, koostise ja stratigraafilise asendi poolest geoloogilises läbilõikes (10, 18–21, 29). Mandri-Eesti lääneosas esinevad loodusliku bituumeni ilmingud Ülem-Ordoviitsiumi ja Alam-Siluri ladestikus. Bituumen ei moodusta siin kõrge kontsentratsiooniga kuhjeid, vaid on kivimis jälgitav impregnatsioonilaikudena ja vöötidena ning pooride, kavernide ja lõhede täitena. Bituumen on valdavalt tahke, harvem viskoosne ja selle sisaldus kivimis on 1–2%.

kukersiit bituumeniläätsega

Kõige enam on bituumeni ilminguid avastatud Hiiumaal Kärdla struktuuri piirkonnas, kus kivimite kollektoromadused on paremad. Bituumenit on leitud kogu geoloogilise läbilõike ulatuses – aluskorra kristalliinsetest kivimitest kuni Alam-Siluri lubjakivideni. Bituumeni esinemisvormid on sarnased Mandri-Eesti lääneosa leidudega. Bituumen on enamasti viskoosne, harvem tahke ja üksikutel juhtudel ka vedel. Sisaldus kivimis jääb alla 3%. Vaid Idavere alamlademe õhukeses (10–15 cm) ja piiratud levikuga aleuroliidikihis võib bituumeni sisaldus ulatuda 10%. Looduslike bituumenite klassifikatsiooni järgi kuulub tahke bituumen asfaltiitide, viskoosne maltade ja vedel kõrgevaiguliste naftade klassi.

Kivimite küllastatus bituumeniga suureneb lääne suunas, kus esinevad ka vedelad erimid, mis võib viidata süsivesinike fluidide idasuunalisele migratsioonile. Samuti on Balti sünekliisi nafta ja Lääne-Eesti looduslike bituumenite koostise vahel jälgitav tugev sarnasus. Suure tõenäosusega võib arvata, et looduslikud bituumenid ja nafta pärinevad ühest süsivesinike allikast. Bituumenite muutlikkus on tingitud vertikaalse ja lateraalse migratsiooni tingimustest ning erinevast tahkumis- ehk hüpergeneesiastmest.

Kirde-Eesti Alam-Paleosoikumis (Alam-Kambriumist kuni Ülem-Ordoviitsiumini) esinevatele loodusliku bituumeni ilmingutele on iseloomulikud ühesugused vormid – lamedad, ülespoole nõrgalt kumerad läätsed, mis lasuvad rööpselt kivimikihtidega. Visuaalselt on bituumen tahke, läikiv, rabe, antratsiiditaoline. Bituumeni ja ümbriskivimi kontakt on terav. Koostiselt kuulub see kõrge kontsentratsiooniga bituumen asfaltiitide klassi. Nende omapäraste moodustiste tekke küsimus on olnud pikka aega vaieldav. Looduslike bituumeniläätsede olemust seletatakse väga erinevalt. Ühed vaatlevad neid epigeneetiliste moodustistena, teised süngeneetilistena, viimaseid omakorda kas autogeensetena või allotigeensetena. Suuresti lahknevad seisukohad ka bituumeni lähtematerjali päritolu küsimuses. Ka täiendavad uuringud ei võimaldanud üht hüpoteesi eelistada teistele. On selge, et Kirde-Eesti bituumenid on läbi teinud teistlaadseid muutusi kui Lääne-Eesti omad ning neil puudub seos Balti naftabasseini süsivesinikega.

Looduslike bituumenite päritolu väljaselgitamiseks uuriti nafta levikut, koostist ja omadusi Balti sünekliisis (8, 9, 12, 24, 26). Naftaleiukohti on siin avastatud Kambriumi, Ordoviitsiumi ja Siluri kivimites. Kõige olulisemad tööstuslikud leiukohad Kaliningradi oblastis ja Lääne-Leedus on seotud kerkestruktuuridega Kesk-Kambriumi Deimena kihistus, mis Eesti stratigraafilises skeemis vastab Ruhnu kihistule. Edela-Eestis on Ruhnu kihistu paksus väga väike ja naftailminguid pole sealt teada. Naftalasundite esinemise ja säilimise võimalust vähendab sobivate geoloogiliste struktuuride puudumine, väike lasumissügavus ning kaugus lähteallikast. Naftaleiukohti Ordoviitsiumi ja Siluri kivimites on teada Edela-Leedus, Lätis ja Gotlandi saarel. Naftalasundite leidmiseks Balti sünekliisi põhjatiival on mingi võimalus Gotlandi, Kuramaa ja Eesti saarestiku vahelisel alal, kus levivad Ülem-Ordoviitsiumi ja Siluri rifivööndid, kuid ka nende lasumissügavus on vaid paarsada meetrit.

Maagaasi kohta mingeid täiendavaid uuringuid ei tehtud ja siin viidatud artiklid on varasemad (17, 28, 31). Kogumikku on lisatud ka artiklid, milles vaadeldakse põlevkivi kui tehisnafta ja gaasi allikat (14–16).

Library references

41 results
Reservoir properties of Middle Cambrian rocks
Vosylius, G.
Perspectives of Petroleum exploration in the Baltic Region
Year: 1998 | Pages: 43-48 | article in book
PDF
Petroleum Geology of Lithuania and Southeastern Baltic
Zdanavičiūte, O., Sakalauskas, K., Kilda, L., Skridlaitè, G. (eds)
Year: 2001 | Pages: 1-204 | book
Geology and oil geochemistry of the eastern part of Baltic syneclise
Zdanavičiūte, O., Khubldikov, A. I., Bojesen-Koefoed, J.
Perspectives of Petroleum exploration in the Baltic Region
Year: 1998 | Pages: 58-65 | article in journal
PDF
Tectonic zones of oil accumulation and perspectives of search for the oil fields
Sakalauskas, K., Suveizdis, P.
Perspectives of Petroleum exploration in the Baltic Region
Year: 1998 | Pages: 13-16 | article in book
PDF
Hydrocarbon exploration, production, transport and potential of the Baltic sea region
Rempel, H.
The International Conference „Baltic – Petrol 2010“
Year: 2010 | Pages: 5-6 | article in journal
Oil potential prospectivity of the Ordovician carbonate complex in Lithuania
Laškovas, J., Jacyna, J.
Perspectives of Petroleum exploration in the Baltic Region.
Year: 1998 | Pages: 24-29 | article in journal
PDF
Petroleum potential of Silurian non-structural traps in Lithuania. In Perspectives of Petroleum exploration in the Baltic Region
Lapinskas, P.
Perspectives of Petroleum exploration in the Baltic Region
Year: 1998 | Pages: 30-35 | article in book
PDF
Petroleum source rock evaluation of the Alum and Dictyonema Shales (Upper Cambrian–Lower Ordovician) in the Baltic Basin and Podlasie Depression (eastern Poland)
Kosakowski, P., Kotarba, M. J., Piestrzyński, A., Shogenova, A., Wieclaw, D.
International Journal of Earth Sciences
Year: 2017 | Volume: 106 | Pages: 743-761 | article in journal
DOI PDF
Lower Palaeozoic source rocks in southern Baltoscandia
Buchardt, A., Nielsen, A. T., Schovsbo, N. H.
Proceedings of the International Scientific Conference, 21–24 October 1998, Vilnius, Lithuania
Year: 1998 | Pages: 53-57 | article in book
Kommentaar G. Vilbergi artiklile Põlev gaas Keri (Kokskäri) saarel
Pihlak, A.
Eesti Loodus
Year: 1992 | Pages: 305-310 | article in journal
Põleva maagaasi ilmingud Eestis
Kattai, V.
Eesti Loodus
Year: 1996 | Pages: 265-266 | article in journal
Geology and hydrocarbon prospects of Latvia
Freimanis, A., Margulis, L., Brangulis, A., Kanev, S., Pomerantseva, R.
Oil & Gas Journal
Year: 1993 | Volume: 91 | Pages: 71-74 | article in journal
URL
Liivimaa naftaperspektiivsusest Baltikumi seniste naftaleidude taustal
Kattai, V., Mens, K., Nestor, H.
Liivimaa geoloogia
Year: 1995 | Pages: 66-71 | article in book
Hiiumaa naftast – naljaga ja tõsiselt
Suuroja, K.
XXIV Aprillikonverentsi „Maapõuekasutus ja keskkonnahoid“ teesid
Year: 2016 | Pages: 16-18 | article in book
PDF
Kildagaas ja gaasi väljavaadetest Eestis
Kattai, V.
XX Aprillikonverentsi „Rakendusgeoloogilistest uuringutest Eestis“ teesid
Year: 2012 | Pages: 14-16 | article in book
PDF
Eesti oma nafta ja gaasi allikas
Kattai, V.
Keskkonnatehnika
Year: 2009 | Volume: 9 | Pages: 24-26 | article in journal
PDF
Eesti – „tehisnafta“ ja gaasirikas riik
Kattai, V.
XVII Aprillikonverentsi „Unustatud maavarad“ teesid
Year: 2009 | Pages: 23-26 | abstract
PDF
Kui palju võiks saada põlevkivist vedelkütuseid?
Kattai, V.
Eesti Põlevloodusvarad ja -jäätmed
Year: 2003 | Pages: 6-13 | article in journal
PDF
Correlation studies on kerogeneous rocks and natural bitumens of Estonia and crude oils of the Baltic Syneclise
Bondar, E., Kattai, V., Bityukov, M., Palu, V.
Perspectives of Petroleum exploration in the Baltic Region
Year: 1998 | Pages: 66-71 | article in journal
PDF
Linzy tverdyh bitumov v Severnoj Pribaltike – sledy vozmožnogo drevnego nefteobrazovaniâ
Kattai, V.
Perspectives of Petroleum exploration in the Baltic Region. Proceedings of the International Scientific Conference, 21–24 October 1998, Vilnius, Lithuania
Year: 1998 | Pages: 72-76 | article in book
PDF
The distribution of natural bitumen in Estonia
Kattai, V., Lokk, U., Suuroja, K.
Bulletin of the Geological Survey of Estonia
Year: 1994 | Volume: 4 | Pages: 12-16 | article in journal
PDF
Metalloporphyrins in the organic matter of Northern Baltic Paleozoic sedimentary rocks
Kattai, V., Mozzhelina, T., Serebrennikova, O.
Oil Shale
Year: 1995 | Volume: 12 | Pages: 101-114 | article in journal
PDF
Nature of the solid bitumen lenses in the Lower Palaeozoic sedimentary rocks in Northern Estonia
Kattai, V.
Oil Shale
Year: 1994 | Volume: 11 | Pages: 91-103 | article in journal
PDF
Hard bitumen in kukersite, its composition and properties
Kattai, V. A., Kundel, H. A.
Oil Shale
Year: 1987 | Volume: 4 | Pages: 22-29 | article in journal
PDF
Maaõli tunnustest Paluküla kivimurrus Hiiumaal
Palmre, H.
Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Keemia, Geoloogia / Известия Академии наук Эстонской ССР. Химия. Геология
Year: 1967 | Volume: 16 | Pages: 344-345 | abstract
KIKNATARCSARVTÜ Loodusmuuseumi geokogudEesti Loodusmuuseumi geoloogia osakond
All materials in the portal are for free usage according to CC BY-SA , unless indiated otherwise.
Portal is part of natianal research infrastructure and geoscience data platform SARV, hosted by TalTech.
Open Book icon by Icons8.