Biotiit Siluri ladestu bentoniitides Ventspilsi D-3 puuraugus: lähtemagma koostise ja vulkaanipursete tektoonilise keskkonna näitaja [Bakalaureusetöö. Juhendaja: T. Kiipli]

Käesolevas bakalaureusetöös uuriti biotiite Siluri ajastu bentoniitides Ventspils D-3 puuraugus. Töö läbiviimiseks mõõdeti röntgenfluorestsents-mikroanalüsaatori abil elektronmikroskoobi all biotiitide keemilist koostist, mis hiljem korrigeeriti teada oleva koostisega vulkaanilise klaasi BBM-1-ga. Saadud andmete põhjal oli võimalik järeldada, et kõik uuritud bentoniitide kihid sisaldasid magneesiumirikkaid C-tüüpi biotiite, mille tekkimist seostatakse keskkonnaga, kus on toimunud ookeanilise laama serva sukeldumine teise laama serva alla. Võrreldes andmeid varasema Kiipli jt (2014) uuringuga, oli võimalik sellele tulemusele kinnitust leida. Biotiitide keemilise koostise varieeruvuse alusel võiks oletada ka kolme erineva vulkaani olemasolu Siluri ajastul Baltika laama läheduses. Bakalaureusetöös toodud andmeid oleks võimalik kasutada ka edasistes täiendavates uuringutes.

Abstract

The aim of the bachelor’s thesis was to study the mineral biotite in Silurian bentonites from Ventspils D-3 drill core. Samples from 15 volcanic ash beds were analyzed by the author using an x-ray fluorescence microanalyser and for reference material the basaltic glass BBM-1 was measured. The chemical composition of biotite minerals revealed that they were moderately enriched in Mg and belonged to field C, which suggests that they might have been formed within subduction-related environments. By comparing the results to Kiipli jt (2014) research, the outcome was the same. The results of the conducted study may also suggest that there might have been three active volcanoes near the continent of Blatica in Silurian time.