ENSV maa-ala kõrgusandmete süstematiseerimine ja analüüs seoses gravimeetrilise mõõdistamisega ning maakoore tõusu kindlaksmääramisega

Eesti alal on teostatud väga mitmesuguseid loodimisi. Antud töö ülesandeks on selgitada, kuivõrd need loodimisandmed on kasutatavad. Esmaseks ülesandeks on materjali kogumine. Kasutatavad on juba need loodimisandmed, mida teostas Vene Kindralstaabi Topograafia Osakond. Rõlke nimestiku järgi on Eestis looditud järgmised profiilid: 1. Gatšina-Jamburg-Narva-Rakvere-Tapa-Tallinn; 2. Tallinn-Paldiski; 3. Tapa-Riia (üle Tartu ja Valga). Peale eelpoolmainitute on olemas rikkalik materjal raudtee loodimisest Narva-Tallinna, Tapa-Valga ja Valga-Irboska suundades. Kahjuks need andmed on küllalt puudulikud. Loodimist teostati ka Sisevete Büroo poolt Narva ja Pärnu jõe ning Suure-Emajõe ja Võrtsjärve piirkonnas. Aastatel 1933-1940 viidi kõrgetäpsus- ja täpsusloodimisi läbi Katastriameti poolt. Kõrgetäpsusloodimised teostati 34 ja täpsusloodimised 17 profiilil. Loodimisandmete alusel on võimalik leida maatõus Eesti alal ja sellest tingitud reeperite kõrgusandmete parandused. Antud töös on antud parandused üleminekuks ühest loodimissüsteemist teise, kusjuures aluseks on võetud 1933-1940. a. loodimised. Töö käigus selgus, et maakoore vertikaalse tõusu nulljoon asub Tartu-Ikla joonel ja kasvab põhja suunas, omades Tallinnas suuruse 2,4 mm/aastas. See arv kehtib nende linnaosade kohta, mis omavad kindlat alust: paas, moreen jt. Sadama ja madallinna alad Lasnamäe suhtes vajuvad. See vajumine on lokaalne ja sünnib ülemiste maapinnakihtide arvel.

Uuringu läbiviija: Geoloogia Instituut; Andmed imporditud Geoloogiafondi APIst: https://fond.egt.ee/fond/egf-api/294