Ressursitõhus killustiku tootmine ehitus- ja lammutusjäätmetest ettevõtte Väo Paas OÜ näitel [Magistritöö. Juhendaja: K. Robam; kaasjuhendaja: T. Hand]

Ehitiste kasutusest välja langemisel või rekonstrueerimisel tekib iga aasta märkimisväärne kogus ehitus- ja lammutusjäätmeid. Ringmajanduslikust perspektiivist lähtuvalt tuleb üha enam jäätmeid käsitleda ressursina ning neid ringlusesse tagasi suunata. Sellele tuginedes uuriti käesoleva magistritöö raames, kas ettevõttes Väo Paas OÜ on mineraalsetest jäätmetest killustiku tootmine keskkonda säästvam ning majanduslikult kasumlikum kui lubjakivist killustikku tootes. Samuti uuriti, kuidas on võimalik ebaühtlaste füüsikaliste omadustega materjali turundada, milline on materjali turupotentsiaal ning millise tehnoloogilise skeemi alusel on ettevõttes olemasoleva masinapargi abil võimalik jäätmeid täitematerjalideks ümber töödelda.

Töö keskkonnamõju analüüsi osas arvutati ettevõtte Väo Paas OÜ tingimustes, ühest tonnist lubjakivist ning ühest tonnist mineraalsetest jäätmetest killustiku tootmisel tekkivad CO2 jäätmemahud, mida masinad toodavad. Ümbertöödeldud killustiku turundamiseks ettevõttes, viidi karjääri katselaboris läbi purustatud betoonmaterjali geomeetriliste omaduste katsed, et saadud tulemuste põhjal koostada nõuetekohased toimivusdeklaratsioonid, mille alusel on võimalus
ümbertöödeldud materjale nõuetekohaselt müüa. Tuginedes karjääri töö vaatlustele koostati tehnoloogiline skeem, mille järgi on võimalik jäätmetest toota ümbertöödeldud täitematerjale.

Magistritöös selgus, et ümbertöödeldud killustiku tootmisel on oluliselt suurem CO2 jalajälg kui lubjakivist killustiku tootmisel. Seda põhjustab ennekõike vajadus jäätmeid suurtes kogustes transportida lammutusplatsilt ettevõtte tootmisterritooriumile. Keskkonnasõbralikuma lahendusena pakuti välja purustus- ja sõelaseadme transportimist jäätmete tekkekohta, et minimeerida vajadust jäätmete transportimiseks suurtes mahtudes. Purustatud betooni katsetulemuste käigus saadud tulemuste põhjal koostati materjalidele toimivusdeklaratsioonid, mille baasil on võimalik materjali turustada sidumata segudena ja millel on deklareeritud geomeetrilised omadused. Materjali turupotentsiaal on autori hinnangul eraisikud ning ehitusettevõtjad, kelle hinnangul on geomeetriliste omaduste garantii antud materjali puhul ammendav.
Majandusarvutuste tulemused näitasid, et ehitus-ja lammutusjäätmetest toodetud killustiku tonni omahind on märkimisväärselt madalam kui lubjakivist toodetud killustiku puhul, kuid Harju maakonna jäätmete tekkemahud ei suuda katta ettevõtte tavapärast tootmisvõimsust.

Magistritöö lõppjäreldusena väidab autor, et ettevõttel on edukalt võimalik lisategevusena tegeleda mineraalsete jäätmete ümbertöötlemisega ning saadud materjalide müügiga, pikendades nii karjääri eluiga ning panustades seejuures ka materjalide ringlusse suunamisega. Autori hinnangul võiks töö tulemustele tuginedes Eesti eri piirkondades asuvad paekivi karjäärid võtta samuti vastu ehitus- ja lammutusjäätmeid, andes nii ka eraisikutele kui ka ettevõtetele võimaluse
oma tekkivad jäätmed taas ringlusesse suunata.

Abstract

As buildings fall out of use or are reconstructed, a significant amount of construction and demolition waste is generated every year. From a circular economy perspective, more waste must be treated as a resource in order to be recycled. Based on this, within the framework of this master's thesis, it was investigated whether the production of aggregates from mineral waste in the company Väo Paas is more environmentally friendly and economically profitable than the production of limestone aggregates. It was also investigated how it is possible to market a material with heterogenous physical properties, what is the market potential of the material and on the basis of which technological scheme it is possible to reprocess waste into aggregares with the help of the company's existing machinery.

Regarding the analysis of the environmental impact of the work, under the conditions of the company Väo Paas OÜ, the volumes of CO2 waste generated by the machines produced during the production of crushed stone from a ton of limestone and mineral waste were calculated. In order to market the recycled crushed stone in the company, tests of the geometric properties of the crushed concrete material were carried out in the quarry test laboratory, in order to draw up
appropriate performance declarations based on the obtained results, on the basis of which it is possible to properly sell the recycled materials. Based on the observations of the quarry work, a technological scheme was drawn up, according to which it is possible to produce recycled aggregates from waste.

In the master's thesis, it was revealed that the production of recycled aggregates in the company has a significantly larger CO2 footprint than the production of limestone crushed stone, which is primarily caused by the need to transport waste in large quantities from the demolition site to the company's production territory. As a more environmentally friendly solution, the transportation of the crushing and screening device to the place of waste generation was proposed to minimize the
need to transport waste in large volumes. Based on the results obtained during the test results of crushed concrete, performance declarations were prepared for the materials, on the basis of which it is possible to market the material as unbound mixtures with declared geometric properties. According to the author, the market potential of the material is private individuals and construction companies, in whose opinion the guarantee of geometric properties is exhaustive for the material. The results of economic calculations showed that the company's cost per ton of crushed stone produced from waste is significantly lower than in the case of limestone crushed stone, but the amount of waste generated in Harju County cannot cover the company's normal production capacity.

As the final conclusion of the master's thesis, the author claims that the company can successfully deal with the reprocessing of mineral waste and the sale of the obtained materials as an additional activity to the production of crushed stone from limestone, extending the life span of the quarry and contributing to the recycling of materials. According to the author, based on the results of the work, limestone quarries located in different regions of Estonia could receive construction and demolition waste, giving private individuals and companies the opportunity to take the generated
waste to the nearest quarry, where by reprocessing the waste, it can be recirculated.