Raplamaa kõvikud kui Läänemere varasemate staadiumite arhiiv [Bakalaureusetöö. Juhendaja: J. Vassiljev; kaasjuhendaja: S. Veski]

Antud töö käigus mõõdeti Rapla Maakonna piirides viiel aluspõhja kõvikul (Varbola, Pahkla, Hageri, Reinu ja Paka) Balti Jääjärve vanu rannamoodustisi ning koostati kõrgusandmete analüüs maakerke ja pinnavorme moodustavate kruusavallide kohta. Uurimistöö eesmärk on, kasutades juba olemasolevaid Maa-Ameti kõrgusmudeleid ja autori poolt 2022. aasta kevadel mõõdetud kõrgusandmeid, kaardistada rannikujoone kujunemine ja koostada Balti Jääjärve paleogeograafilised rekonstruktsioonid/kaardid valitud viie uuritud objekti ulatuses. Täiendavate mõõtepunktidega andmestikke täpsustades saab parema arusaama Balti Jääjärve arengustaadiumite jooksul tekkinud regionaalsetest ning lokaalsetest muutustest maakerke ja rannaprotsesside käigus.

Tulemustes kajastub LIDAR andmetel põhinevate kõrgusmudelite kasutamise eelis rannamoodustiste kaardistamisel. Kõrgusandmete võrdleval analüüsil on Trimble R10 GPS’ga mõõdetud punktid mõõtmiste veamäära hindamiseks kasulikud, kuid ei kajasta kõvikute reljeefi nii detailselt kui LIDAR andmetel põhinevad maapinna kõrgusmudelid, kus tulevad välja ka kõige väiksemad rannamoodustised, mida looduses olles ei märka. Kasutades mõõdetud kõrgusandmetega arvutatud suhtelisi maakerke andmeid Paka kõvikul, täpsustab uurimistöö Balti Jääjärve A2 veetaset. Samuti annavad mõõdetud tulemused lisainformatsiooni varem mõõtmata Reinu kõviku rannamoodustise kohta, mille varasem uuritus pole teada.

Abstract

The Baltic Ice Lake formed during the melting of the Scandinavian Ice Sheet (SIS), developing in conjunction with the inflow of meltwater and glacial isostatic adjustment. In this study remnant shorelines from the five bedrock rise areas (Varbola, Paka, Pahkla, Hageri, Reinu) in Rapla County were studied. Remnant beach formations preserved well due to their higher altitude in the bedrock rise areas. Remnant shorelines were analysed using both data gathered from fieldworks carried out in the Spring of 2022 and terrestrial digital elevation models (DEM) obtained from Estonian Land Board.

The aim of this study is to compare and correlate elevation data pertaining to the shoreline development during the Baltic Ice Lake stage and expand upon the currently used water level models for earlier Baltic Ice Lake substages which are imprecise due to a shortage of measured points. A subject of interest is to gauge the effectiveness of publicly available DEM’s when analysing older beach formations.

LIDAR based elevation data are favoured as they show in unparalleled detail smaller beach formations otherwise undetectable by naked eye. The data was helpful both in generating detailed palaeoreconstuctions and for qualitative analysis of measured points. As a result of this study, the previously created Baltic Ice Lake waterlevel model for 13 300 cal years B.P. could be improved