Ordoviitsiumi kitiinikute levik ja biostratigraafia Baltinava puuraugus Ida-Lätis [Bakalaureusetöö. Juhendaja: O. Hints]

Ordoviitsium oli Maa ajaloos ülioluline periood, mil kliima järk-järgult jahenes ja bioloogiline mitmekesisus kasvas kiiresti, mida katkestas massiline väljasuremine ajastu lõpus. Käesolev lõputöö keskendub Ordoviitsiumi kitiinikutele – mõistatuslikule orgaanilise kestaga mikrofossiilidele, mis on merelistes settekivimites laialt levinud ja mängivad olulist rolli Vara-Paleosoikumi biostratigraafias.

Selleks, et analüüsida Kesk- ja vara Hilis-Ordoviitsiumi kitiinikute levikut ning määrata Ida-Lätis asuva Baltinava 17 puursüdamiku biostratigraafiline liigestus, uuriti 26 mikropaleontoloogilist proovi. Uuritud intervall hõlmab Kunda kuni Keila regionaalseid lademeid, mis vastavad Darriwili ja Sandby globaalsetele lademetele. Proove töödeldi standardsete mikropaleontoloogiliste meetoditega, sealhulgas karbonaatkivimite lahustamine happes ning uurimine valgusmikroskoopia ja skaneeriva elektronmikroskoopia abil. Fossiilid identifitseeriti madalaimal võimalikul taksonoomilisel tasemel ning hinnati nende säilivust ja arvukust. Lisaks kitinosoadele dokumenteeriti ka teisi mikrofossiilide rühmi, nagu skolekodonte, konodonte, akritarhe, prasinofüüte, graptoliite ja foraminifeere, kui neid esines.

Kokku määrati 39 kitiinikute liiki või perekonda ning tuvastati kuus biotsooni: Conochitina regnelli tsoon, Laufeldochitina stentor-i tsoon, Eisenackitina rhenana alamtsoon, Lagenochitina dalbyensis-e tsoon, Belonechitina hirsuta tsoon ja Spinachitina cervicornis-e tsoon. Need pakuvad täpsustatud biostratigraafilist raamistikku ja toetavad regionaalset korrelatsiooni Balti paleobasseinis.

Fossiilide säilivus proovide vahel varieerus märgatavalt ja seda mõjutas suuresti kivimi tüüp. Kõige paremini säilinud mikrofossiile leiti tavaliselt lubjakividest, eriti Kunda, Kukruse ja Keila lademetest. Mõned proovid näitasid planktiliste rühmade suuremat mitmekesisust, mis võib olla seotud globaalsete biodiversifikatsiooni sündmustega, mis toimusid Ordoviitsiumi ajal. Antud uuringu tulemused näitavad, et Baltinava tugiläbilõige sisaldab väärtuslikke mikropaleontoloogilisi andmeid, mis aitavad oluliselt kaasa Kesk- ja varajase Ülem-Ordoviitsiumi stratigraafia ja bioloogilise mitmekesisuse paremale mõistmisele Balti regioonis.

Abstract

Ordovician was a crucial period in Earth history, when climate gradually cooled, and biodiversity grew rapidly, punctuated by a mass extinction in the end of the period. This thesis focuses on Ordovician chitinozoans — a enigmatic group of organic-walled microfossils that is common in marine sediments and plays an important role in Early Paleozoic biostratigraphy.

In order to analyse the distribution of Middle and early Late Ordovician chitinozoans and establish biostratigraphy of the Baltinava 17 drill core from eastern Latvia, 26 micropaleontological samples were studied. The studied interval covers the Kunda to Keila regional stages, corresponding to the Darriwilian and Sandbian global stages. Samples were processed using standard micropalaeontological techniques, including acid digestion of carbonate rocks, and examination using optical microscopy and scanning electron microscopy. Fossils were identified to the lowest possible taxonomic level, and their preservation and abundance were evaluated. In addition to chitinozoans, other microfossil groups such as scolecodonts, conodonts, acritarchs, prasinophytes, graptolites and foraminiferans were documented where present.

Altogether 39 chitinozoan species and genera were recovered and six chitinozoan biozones were identified: the Conochitina regnelli Zone, Laufeldochitina stentor Zone, Eisenackitina rhenana Subzone, Lagenochitina dalbyensis Zone, Belonechitina hirsuta Zone, and Spinachitina cervicornis Zone. These provide a refined biostratigraphic framework and support regional correlation within the Baltic palaeobasin.

The preservation of fossil varied noticeably between samples and was largely influenced by the type of rock. The best-preserved fossils were typically found in limestones, especially from the Kunda, Kukruse and Keila stages. Some samples revealed a higher diversity of planktic groups, which might be related to global biodiversification events that took place during the Ordovician.

This study confirms that the Baltinava section contains valuable micropalaeontological data which significantly contribute to a better understanding of stratigraphy and biodiversity during the Middle and early Late Ordovician in the East Baltic region.