Ida-Virumaa jäätmekava

Käesoleva töö eesmärgiks on 2002. a koostatud Ida-Virumaa jäätmekava ajakohastamine. Kava käsitleb kõiki jäätmeliike, olenemata nende tekkesfäärist ja ohtlikkusest. Jäätmekava on täiendatud, lähtudes muutunud õigusaktidest ja muudatustest jäätmehoolduse korraldamisel Ida-Virumaal 2004 - 2005 aastal. Maakonna jäätmekava ajakohastatakse iga viie aasta järel selle koostamisest või ajakohastamisest arvates. Kui riigi jäätmekava ajakohastamise käigus tehtud muudatused puudutavad maakonna jäätmekava, ajakohastatakse maakonna jäätmekava ühe aasta jooksul ajakohastatud üleriigilise jäätmekava kinnitamisest arvates. Ida-Virumaa jäätmekava eesmärgiks on jäätmehoolduse korrastamine. Üha arenev jäätmekäitlus süsteem ei ole taganud veel jäätmete koguste ja nende ohtlikkuse vähendamise, taaskasutamise ja keskkonnaohutu ladestamise. Vajalik on luua alternatiivseid jäätmekäitluse tehnoloogiaid nagu taaskasutamine, sorteeritud kogumine, kompostimine jm. Loodusvarade kaevandamine ja kasutamine on aastakümnete vältel avaldanud olulist negatiivset keskkonnamõju. Maakonna geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused, loodusvarade kasutamine ja toimunud suured põhjaveerežiimi muutused on põhjustanud tööstuspiirkondades maapinnalähedaste põhjaveekihtide pöördumatut reostamist. Valdav osa Ida-Virumaa elanikest ja ettevõtlusest on koondunud maakonna põhjaossa. Elanikkonnast elab 88% linnades. Võrreldes 2000. a toimunud rahvaloendusega on maakonna rahvastik 2003. a mõnevõrra vähenenud. 2003. a tekkis maakonnas ligi 14 550 tuhat tonni jäätmeid, mis moodustab 79% Eestis tekkivatest jäätmetest. Ohtlike jäätmete osakaal oli 2003. a kuni 98% Eestis tekkivatest ohtlikest jäätmetest - põhiliselt põlevkivituhk ja vähemal määral poolkoks. Viimastel aastatel on tekkivate jäätmete kogus kasvanud, valdavalt põlevkivi kaevandamise ja selle kasutamise suurenemise tõttu. Ida-Virumaal tekkinud jäätmetest taaskasutati 16%. Kõige suurem on seejuures põlevkivi kaevandamisel tekkiva rikastusjäätmete taaskasutamine Põlevkivi Kaevandamise AS poolt. Põlevkivituha taaskasutamise tase ei ole suur, kokku üle 200 000 tonni 2003. a, millest kuni pool kasutati Sillamäe jäätmehoidla sulgemistöödel. Põlevkivituhka taaskasutab ka Silbet Plokk OÜ. Suurem osa tekkivatest puidujäätmetest taaskasutatakse, lisaks tuuakse puidujäätmeid ka mujalt juurde.

Tellija: Ida-Virumaa Keskkonnateenistus; Uuringu läbiviija: AS Maves; Andmed imporditud Geoloogiafondi APIst: https://fond.egt.ee/fond/egf-api/9705