Eesti põlevkivimaardla Ojamaa uuringuvälja ning Viru ja Sompa kaeveväljade põlevkivivaru ümberhindamine
| Year | 2019 |
|---|---|
| Publisher | Geoloogiafond |
| Number | EGF:9126 |
| Type | report |
| OpenAccess | |
| Estonian author | |
| Id | 37713 |
Abstract
Arvestades käesoleva uuringu tulemusi (faktiliselt mõõdetud põlevkivikihtide paksuste erinevus registris kinnitatud andmetega) peab töö Teostaja õigeks perioodiliselt täpsustada Ojamaa kaevanduse põlevkivivaru bilanssi kambriplokkide kaupa, arvestades kambriplokkides faktilisi mõõdetud põlevkivikihtide paksuseid ja mahumasse. Uuringu käigus teostatud mõõtmistest tulenevalt vähenevad Ojamaa uuringuvälja (registrikaart nr 2) geoloogilise ploki nr 1 varud 47 tuh t, ploki nr 2 varud 852 tuh t ja ploki nr 5 varud 52 tuh t võrra. Sompa kaeveväljal (registrikaart nr 12) väheneb ploki nr 6 varu 3 tuh t ja ploki nr 1 varu 117 tuh t võrra. Lisaks väheneb käesoleva töö tulemusel Viru kaevevälja (registrikaart nr 14) ploki nr 1 varu 43 tuh t võrra. Kokku väheneb põlevkivi aktiivne tarbevaru 1114 tuh tonni alal, mida katab mäetööde arengukava aastatel 2019–2023. Käesolevas töös täiendavate mõõtmisandmete alusel arvutatud varu erinevuse põhjuseks varem arvutatust, on tõenäoliselt asjaolu, et praeguste kaevanduskäikudes tehtud mõõtmiste ja varasemate aastate uuringupuuraukude andmed paksuste osas on erinevad. Selle põhjuseks võib olla varasematel aegadel tehtud puurimistööde kvaliteet ja kasutatud metoodikad. Näiteks sageli võib puursüdamiku saagis olla alla 100%. Sellisel juhul tavaliselt omistatakse puursüdamiku kadu pehmemate kivimite intervallidele – antud juhul põlevkivile. Selline võte on küll tõenäoline, kuid ei tarvitse alati vastata tegelikkusele – tulemusena võivad kirjeldustes põlevkivikihid osutuda paksemateks kui nad tegelikult on. Samuti tuleb märkida, et NSVL aegadel said puurijad palka läbitud meetrite pealt. See tähendab, et läbitud meetrid võidi kirja panna väikese varuga veidi suuremana kui tegelikult läbitud kivimite paksused. Selline puurijate poolt registreeritud sügavuste erinevus tegelikest (tegelikud määratakse gammakarotaaži abil) tuleb selgelt välja sügavates puuraukudes, kus see võib ulatuda mitme meetrini poole kilomeetri kohta.